Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

3. veebruar 2015

10 konkreetset ja teostatavat asja Saaremaa heaks

millega olen seni tegelenud ja kavatsen edasi tegeleda. Ning millel on suur mõju ka Saaremaa ja Muhumaa heaks.

1. Nii Saaremaa kui ka Muhumaa suurim väärtus on saare ilus loodus. Selle risustamine suurte elektrituulikutega rikuks elukeskkonna saarlaste endi jaoks ning langeks ka suvesaarlaste ja turistide huvi saare vastu. Sellega koos väheneks töökohtade arv, teenistusest jääks ilma paljud teenindajad, kaupmehed, ehitajad, autojuhid jne. Ainsa Riigikogu liikmena algatasin seaduseelnõu suurte tuulegeneraatorite keelamiseks Saaremaal ja Muhumaa.  Kavatsen selle eelnõu peale minu valimist Riigikogusse uuesti menetlusse anda. Tuleb toetada rahaliselt väikesi taastuvenergia lahendusi, millest võidaksid sajad saarte majapidamised.

2. Riik peab kaasa aitama töökohtade loomisele kohapeal.  Näiteks tuleb laiendada TTÜ Kuressaare kolledžis merenduserialade õpetamist laevajuhtimise ja sadamateenistuse lisandamisega laevainseneride koolitamise erialale eesmärgiga taastada Kuressaare merekool, mis vastaks saarlaste kutsehuvile. Või näiteks represseeritutele kord aastas ettenähtud taastusravi tuleb hakata andma Kuressaare Sanatooriumis, mitte pakkuma eakatele võimalust, mida nad ei suuda kasutada, sest see on täna riigi poolt seatud võimaldades seda ravi kaugel Kesk-Eestis.

3. Praamiliikluse mugavust ja kvaliteeti ei tohi halvendada. Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna algatatud praamiliikluse ümberkorraldamine lähtub arusaamatutest motiividest ning hoopis halvendab olukorda. Plaanitavatele nn Türgi praamidele mahub 25-30 autot praegustest vähem ning pealesõit on keerulisem, muudest probleemidest rääkimata. Leian, et tuleb teha uus konkurss, mille eesmärgiks oleks praamiliikluse parendamine, aga mitte halvendamine.

4. Saartel elamisel ei tohi unustada turvatunde tekitamist. Saaremaale peab lendama suurem liinilennuk kui täna ja seda  2 korda päevas iga päev, reiside ära jätmised on lubamatud. Tuleb eraldada täiendavad vahendid kuni 2 miljonit eurot aastas riigieelarvest. Merepäästel on turvalisuse tagamisel oluline roll. Tuleb tagada päästeseltside jätkusuutlik tegevus. Seejuures peab tõstma ka tehnilist võimekust Saaremaa ja Muhu vabatahtlikel merepäästjate tehnilise võimekuse tõstmiseks tuleb riigi poolt soetada vähemalt kolm veesõidukit kogumaksumuses 900 000 eurot ning iga-aastasi tegevuskulu tuleb katta 10 000 eurot. Vabatahtliku merepääste liikumine on osa kodanikuühiskonnast.

5. Riik peab eraldama täiendavalt 50 000 eurot aastas selleks, et hoida käigus suvekuudel Ventspils – Mõntu praamiliini. See oleks vajalik turismisektori elavdamiseks aga annaks ka saarlastele täiendava ukse Euroopa suunal. Samuti tuleb eralda eelarvest 1 miljon eurot Kuressaare jahtsadama faarvaatri süvendamiseks, et linna akvatooriumisse saaksid siseneda ka suured jahid.

6. Tänu IRLi maksureformile hakkavad pooled saarlased rohkem palka kätte saama. Paljude pensionäride pensioni kättesaadav osa suureneks.

7. Regionaalpoliitiliselt on olulised nii rannapüük kui ka põllumajandus. Rannapüüki tuleb hinnata kui teatud elulaadi, mille jätkamiseks on vaja toetama hakata rannakalureid kokku    200 000 euroga aastas, et muuta rannapüük tasuvaks. Samuti peab korraldama püügilubade jagamise printsiibil, et jätta reservi u. 5 – 10% olemasolevast võimalusest, et tekitada huvi ja võimalus noortele  tegelemiseks rannapüügiga. Koheselt tuleb riigieelarveliste vahendite arvelt taastada  reformierakondlaste poolt ära võetud nn top-up osa.

8. Külastusmajanduse ergutamiseks tuleks investeerida 500 000 € aastas, millega saab Saaremaa heaks palju ära teha: korraldada täna kiratsema kippuvaid festivale ja üritusi, reklaamida saare vaatamisväärsusi ja turismiatraktsioone ning heakorrastada avalikku ruumi. See ergutaks paljusi Saare ja Muhumaa ettevõtluse alasi. Selle saamiseks tuleb mitte-saarlaste  praamipileti hinnale  lisada 1 €. See on vähem kui kohvitassi maksumus.

9.  Vanemapension tuleb taastada. Ka see meede on eriti oluline just piirkondadele, mille probleemiks on elanikkonna vähenemine ning noorte lahkumine. Vanemaks olemist tuleb lihtsalt väärtustada. Saartel oleks see ka paljudele pensionäridele täiendav tulu.

10. Kooseluseaduse läbisurumine reformierakondlaste ja sotsiaaldemokraatide poolt oli samm oma rahva tahte vastu. See lõhestab ühiskonda ja vähendab usaldust Eesti riigi vastu. Pärsib saarlaste entusiasmi ja halvendab töömeeleolu. Tuleb pidurdada selle seaduse rakendamine.