Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

12. detsember 2013

2013 vaade tagasi ja pilk ette

Majanduskasv kidub
2013. aastal kasvab meie majandus alla 2 %. Sellise kiirusega ei saa praegune põlvkond kunagi euroopalikku heaolu nautida. Peaministril on kombeks aeglast arengut vabandada võrdlusega teiste saatusekaaslastega. Näiteks Lätiga. Ühelt poolt on tal õigus, aga teiselt poolt kui teised roomavad ei pea meie ka tigu imiteerima. Meil oli ju suurem potentsiaal kui lätlastel, kas oleme selle maha mänginud?

Kasvule saab aidata kaasa üks – oma kaupade ja teenuste edukas müük. Selleks tuleb kulutada vähem ja müüa kallimalt, s.t. olla efektiivne. Põhilistel turgudel konkureerivate majandustega võrreldes on meil tohutu eelis – madal tööjõu hind. Ok, lätlastel on ka! Aga meil on edumaa e-valitsemises, meil oli edumaa transiidis. Meil oli parem juurdepääs oma eurooplastele – soomlastele. Aga ikka ei suuda me saavutada, et SKP kasvaks teistest oluliselt kiiremini. Aga peaksime. Reiljanlikult küsides: kas kuskil on kallutatud jõud? Aga ehk ongi, eriti arvestades, millise kirega me soovime just 2013 aastal ettevõtjatele makse ja muud koormisi lisada.

Parema elu tagavad meile ainult ettevõtjad. Kas olete kuulnud hüüdeid „Ettevõtjad peavad …“ Ettevõtja eesmärgiks on etteantud majandus- ja õigusruumis võimalike vahenditega kasumit teenida ja punkt. Valitsuse ja riigikogu liikmete ülesandeks on teha konkreetseid samme, mis muudavad ettevõtjate tegevuse efektiivsemaks.

Mida praegune valitsus on hästi-halvasti teinud ja mida võiks veel teha.
Suurimaks saavutuseks loen, et vaatamata populistide survele ei ole kehtestatud efektiivsuse maksu (ettevõtte tulumaksu), vaid on maksustatud tarbimist. Tõsi, mööda pandi käibemaksu tõstmise ajaga. Käitusime loogikale täpselt vastupidiselt, käibemaksu pidanuks tõstma 2005 aastal, kui ilmnesid kriisi esimesed märgid. Aga mitte siis kui kriis käes ja võinuks tarbimisse pigem liberaalsemalt suhtuda. Aga pikas perspektiivis võib käibemaksu tõusu lugeda positiivseks sammuks. See aitab suunata raha tarbimisest investeerimisse.

Teiseks hoidis valitsus kriisi ajal valitsussektori palgad kontrolli all, mis hoidis ka erasektori sisendeid kontrolli all.

Kolmandaks, alates Mart Laarist on valitsus aidanud kaasa e-valitsemise rakendamisele. E-riigil on palju suurem mõju majanduse efektiivsusele kui me oskame arvata. E-riik ei ole ainult arvutid valitsuse istungil. E-valitsemine on palju palju laiem. See on digiallkiri, digiretsept, mobiilparkimine, e-maksuamet, pangad nutitelefonis ja nii edasi. Eestit loetakse koos Singapuriga sel alal maailma juhtivateks riikideks. E-riigil on kaks peamist positiivset efekti: esiteks aitab see nii avaliku kui ka erasektori efektiivsuse parandamisele ja teiseks vähendab e-riik oluliselt korruptsiooni, see omakorda tõstab taas majanduse efektiivsust. Mu jaoks on pigem mõistatus, miks on e-riigi efekt ikka veel nii väike.

Mis valitsuse sammudest on majandusele halvasti mõjunud? Üheks kestva negatiivse mõjuga teoks on pronkssõduri poliitiliselt käpardlik äraviimine ja jätkuv võimetus Venemaa suunal vähemalt majandussuhteid parandada. Ma ei saa kuidagi nõustuda üleoleva suhtumisega ühesse meie majanduse kroonijuveeli. Ei saa olla nõus peaministriga, et transiit oleks nagunii vähenenud. Analüüs näitab, et transiit läks Eestist Lätti. Ja kindlasti on selgi oma osa, et Läti on ootamatult meist kiiremini liikuma hakanud.

Kehv valik oli seada kriisiaastatel eesmärgiks eelarve tasakaal asjaks iseenesest. Usun, et parema tulemuseni viinuks nagunii vajalike infrastruktuuri investeeringute kasvõi laenurahaga rajades. Kriisiaja odavamate hindadega oleks meil olemas mitmed olulised objektid ning selline tellimus aidanuks säilitada paljud töökohad ja ettevõtted, mis tänaseks on jäädavalt kadunud.

Negatiivsena tooks välja veel riigifirmadega seotud üleinvesteerimise. Selle asemel, et näiteks ehitada Koidula piirijaama, mis on transiidile kivina kaelas, oleks võinud selle 50 miljonit € anda Arengufondile või Kredexile uute tehnoloogiafirmade käivitamiseks või ekspordi ergutamiseks läbi Arengufondi või Kredexi.

Mis oleks kiired reaalsed sammud, et olukorda parandada?

Esiteks peame ergutama investeerimiskliimat.

Valitsus ja riigikogu  peavad  looma keskkonna, kus  pankade ja pensionifondide raha investeeritaks Eestisse, et fondihalduritel oleks kasulik siia investeerida. Kindlasti ei tohi kasutada finantsinstitutsioonide efektiivsust vähendavaid otseseid jõumeetodeid.  On vaja leida win win lahendused.

Kaasa aitaks oma börsi ergutamine. Eesti Energia ja Tallinna Sadama vähemusosalused oleks pidanud ammu börsile viima ja seal hoidma. Nemad ei lahkuks riigi nõusolekuta  nagu paljud senised suured börsifirmad on oma pillid kokku korjanud. Peale investeerimiskliima ergutamise oleksid need firmad nii ka juhtimises efektiivsemad. Lõppeks näiteks mittesihipärane isikliku ego keskne sponsoreerimine.

Juba järgmisel aastal tuleks maha müüa mittestraateegilised ettevõtted nagu Eesti Post ja EVR Cargo.

Täiesti uskumatu tundub pidurimeeste  igasuguste imeargumentide abil haldusreformi pidurdamine. Selle reformi mõju nii era kui ka valitsussektori efektiivsuse tõusule on raske ülehinnata. Regionaalministri tõmbekeskuste keskselt reformil pidurit panijatele tuleb näppude pihta anda. Ei saa omada sama territoriaalset juhtimise skeemi hobutranspordi ja interneti ajastul!

Soomes tööl käimine on makromajanduslikult vaadates Eesti tööjõu müük Soome ehk eksport. Kuni olukord on selline, peaks riik seda igati toetama ning hoolitsema, et need inimesed Eesti jaoks jäädavalt kaduma ei läheks.  Jah, osa „kalevipoegade“ maksutulust läheb Eesti eelarvest mööda, kuid koju toodud raha tarbitakse siin ning see on oluline toetus meie majandusele. Lihtsaim võimalus oleks kinni maksta kalevipoegade reedeõhtune laevapilet Helsingist Tallinna. Selles mõttes on tegemist sarnase pendelrändega, nagu Haapsalust Tallinnas tööl käimine, mis võiks samuti palju mugavam olla.

Eesti infrastruktuur tuleb muuta efektiivsemaks. Peaksime tegema kogu Eesti tervikuna väiksemaks, Lõuna-Eesti tuleb tuua Tallinnale lähemale ja vastupidi. Kui territoorium on väiksem, siis efektiivsus ju suurem. Kuidas seda teha?

Tallinna ja Tartu vahel tuleb alustada raudtee rekonstrueerimist eesmärgiga saada Tartust Ülemiste lennujaama ligi ühe tunniga. See ülesanne on oluliselt tähtsam kui Rail Baltic. See oleks Lõuna-Eesti jaoks uueks hingamiseks ning samal ajal muutuks kogu Eesti tervikuna efektiivsemaks. Tallinnale tekiks reaalselt toimiv konkurents. Kiirrongi käivitamine on 2 korda odavam ka kui näiteks Tallinn Tartu maanteelõpuni  välja ehitamine. Pärnu, Haapsalusse ja Narva suunale tuleks samuti panna käima reaalselt toimiv rongiliiklus, mis tooks inimesed maanteedelt mugavatesse rongidesse.

Järgmised olulised investeeringute järgi kisendavad kohad on Tallinna tänavate võrk ja Tallinna lasteaiad. Ka lastehoiu puudumine on majandusele suuremad pidurid kui me arvame. Jah, ma saan aru, et mida rohkem Ansip ja Parts panevad Tallinna riigi raha seda rohkem jääb Savisaarel vahendeid varastamiseks. Pole parata, tuleb öelda, et parem las varastab, kui et pidurdame meie riigilaeva peamasina efektiivsust. Kui vedurijuht Eedu varastab kütust, ei paneks firmajuht Andruse parimat liini kinni. Loogiline oleks, et   varastaja võetakse vahele ikka reisijate vedamist lõpetamata.

Efektiivsust tõstvate investeeringute jaoks on riigi laenukoormuse mõne protsendipunktiline tõus kuni 15% SKPst kindlasti õigustatud. Ikkagi oleksime edasi heas kirjas  Euroopa onude ees, kelle jaoks on paipoisi tase 50% SKP.

Ma tahan, et minu Tallinnas elavad lapsed hakkaksid elama sama hästi kui minu Londonis elav tütar. Selleks peaks majanduskasvu sihiks olema 5-6 %. Aga suund ei ole praegu selline. Kas kuskil meie seas elab mingi mees või erakond, kes kogu aeg salaja pidurit paneb? Küllap vist!