Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

1. aprill 2014

Ajutine valitsus jahutab majandust 510 miljoniga

Olukorras, kus kõik autoriteetsed hindajad ennustavad meie majanduskasvu järsku vähenemist või isegi majanduslangust, on ajutine valitsus oma maksupoliitiliste otsustega asunud jahtumist veelgi kiirendama. Arutelu lubatud ilusate asjade jaoks raha „leidmisest“, nagu noor peaminister Rõivas väljendus, on läinud täiesti rappa ning olulisim on tähelepanuta jäetud. Tegelik küsimus on: millist mõju avaldavad kavandatavad maksupoliitilised ja muud sammud meie majandusele, meie tuleviku eelarvte tuludele.

Iga terve mõistusega inimene ütleb, et majanduse kunstlik jahutamine on vastustundetu. Eriti täna, kui keegi ei suuda prognoosida Ukraina kriisi ja sanktsioonidega kaasnevaid muudatusi meie suurimatel eksportturgudel. Kui oleks paranoiline, võiks öelda, et tegemist on Eesti teadliku nõrgestamisega välispoliitiliselt keerulisel ajal või sooviga suurendada väljarännet. Ehk on Mikser mõjuagent, kes on Rõivasele pähe istunud!?

Sotsiaaldemokraatlik Rõivase valitsus pistab oma proletaarsed käekesed väga sügavale vihatud ettevõtjate taskutesse:

  1. Käibemaksudeklaratsioonide seadusega lubatakse tuua eelarvesse täiendavalt 30 miljonit €. Kuid Kaubandus-Tööstuskoja ja Kaupmeeste Liidu hinnangutel tekitab selle seaduse rakendamine ettevõtjatele aastas kuni 80 miljonit € uusi kulusid, konservatiivseimate arvestuste järgi  aga „vaid“ 30 miljonit €.  Absurdsemat asja on raske välja mõelda – juba ette on teada, et kulud ületavad loodetavaid tulusid. Pealegi luuakse sel viisil superandmebaas, mis on kodanikukesksele ühiskonnakorraldusele ideoloogiliselt ohtlik. Siin on tulevikus palju tööd kohalikele Snowdenitele.
  2. Juriidiliste isikute autode maksustamine läheb ettevõtjatele täiendavalt maksma 40 miljonit €. Seegi raha tuleb kokkuvõttes välja pigistada lõpptarbijalt, mis tõstab hindu kohaliku tarbija jaoks ning nõrgestab meie ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvaheliselt.
  3. Alkoholiaktsiisi laekumise unistatavast kasvust 19 miljoni € võrra maksavad õlle ja kange alkoholi tootjad otseselt kinni umbes poole, sest kindlasti ei kannata turg kogu selle tõusu lisamist hinnale. Ettevõtjatele läheb see maksma vähemalt 10 miljonit € . Kui mitte rohkem, sest kodumaised suured tootjad võivad olla sunnitud ka inimesi koondama. See tekitab omakorda kahjusid, mida on raske hinnata.
  4. 6 miljonist turistist, kes aastas Eestit külastavad, on 2,5 miljonit soomlased. 2013. aastal EASi eestvedamisel Soomes läbi viidud küsitlusest selgub, et 51% vastanutest nimetas põhjusena Eestit külastada soodsaid teenuste ja kaupade hindu ning võimalust soodsalt lõõgastuda ja pidutseda. Seega kahju, mis tekitatakse turismitööstusele, võib olla ettearvamatu. Piisab vaid signaalist Soome meedias, et Eestis tõstetakse jõuliselt alkoholi hindu ning meie vanalinna, restoranide, spaade ja laevade põhiklientuur väheneb sadades tuhandetes. Soome meedia ja majandus ootavad seda sõnumit. Võime kindlad olla, et sealsete ettevõtjate omakasust lähtudes saab uudis Eesti alkoholihinna tõusust ka ebaproportsionaalselt üle võimendatud. Hinnatav terviklik kahju on konservatiivselt 20 miljonit € aastas.
  5. Erimärgistatud kütuse aktsiisi kaotamisest mõnedele kasutajagruppidele tahetakse saada juurde laekumist 32 miljonit €. See suurendab näiteks raudteetranspordi kulusid, osade tootmishoonete kütmise kulusid,  meretranspordikulusid ja palju muid ettevõtlusega seotud kulusid vähemalt 10 miljoni € võrra.
  6. Gaasiaktsiisi tõstmine 20 protsenti ehk 3,5 miljoni € võrra läheb 1600-le ettevõttele maksma kokku vähemalt 2 miljonit €.
  7. Teame, et iga täiendav taastuvenergia megavatt-tund tuleb kinni maksta tarbijatel. Tänase tehnoloogia ja turuolukorra juures ei ole mingit vajadust taastuvenergia mahtu suurendada, see on vaid mõnede tõhusa lobbyga inimeste erahuvi, mille soosimist ajutine valitsus jätkab.  Rohelise mõttelaadi suitsukatte all kanditakse sõpradele teiste ettevõtjate kulul täiendavalt vähemalt 10 miljonit € aastas – seda võrreldes olukorraga, mis oleks oleks saavutatud Juhan Partsu sellealaste reformide tulemusel.
  8. Puiduhakke kasutamise piiramine võimekaimas Eesti ettevõttes tekitab maapiirkondades ja metsandusega tegelevatele ettevõtetele samuti kokku vähemalt 10  miljonit € otsest ja kaudset kahju aastas.
  9. Kui teede korrashoiult võetakse raha ära, siis kahtlemata mõjutab see ettevõtete efektiivsust. Uus majandusminister läheb ajalukku esimese ministrina, kes annab stardi Eesti teede lagunemisele. Loomulikult ei juhtu see lagunemine veel sel aastal, aga narrid teed ühe korra narrib tee Sind kümme korda vastu (Tallinna vanasõna).
  10. Siim Kallas on öelnud, et Estonian Airi positiivne mõju majandusele on 300 miljonit €. See on kõnekas fakt, miks meil peab olema töötav lennufirma. Kui majandusminister  ei saa aru, et Estonian Airi eesmärk ei olegi kasum ja tulebki vahendeid iga hinna eest juurde leida, et suurendada otseliinide arvu, siis sellise suhtumise kahju ei saa mõõta arvudes.

Seega on ajutise valitsuse tekitatav koormus  Eesti ettevõtetele kokku vähemalt 132 miljonit € aastas.  Positiivne pool on töötuskindlustusmakse määra vähendamine on kokku 30 miljoni € võrra. Arvestades, et kass Basilio ja Buratino rahapajakoalitsioon on lubanud olla võimul 5 aastat, näitab lihtne aritmeetika, et nad „investeerivad“ selle ajaga majanduse jahutamisse 510 miljonit € ettevõtjate vahendeid.  Tuletades meelde Andrus Ansipi tsitaati 2008. aastast, kui me juba elasime kriisis: „ Kui see on kriis, siis just sellisest kriisi ma tahaksingi elada,“ võiks Taavi Rõivas deklareerida, et kui see on ettevõtluse mahajahutamine,  siis  just sellises riigis ongi hea ettevõtlusega tegelda. Nagu käibemaksu tõstmine tehti täpselt siis, kui oleks pidanud tarbimist ergutama, nii tehakse ränk ettevõtluse koormamine just siis, kui peaks majandust ergutama ettevõtluse koormuse vähendamise läbi. Isegi väike laenusüst oleks hetkel kasulikum kui majanduse jahutamine. Majandus on inertne nähtus, uuesti käivitamine võib võtta aega dekaade. Sotside võim paneb meid sisuliselt elama tulevaste põlvede arvel.

Täna „leitud“  rahapaja hinnaks on seega ettevõtluse täiendav koormamine, ehk omahinna tõstmine, ehk Eesti ettevõtluse konkurentsivõime vähendamine. Ma küll ei usu, et ühe autojuhiga müügiesindaja lisamine majandusministeeriumisse suudab jahtumise jahutamist korvata. Õigemini – need ei ole omavahel seotud asjad. Müügiminister võib ju olla, aga mida sa müüd, kui enam midagi müüa ei ole.