Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

28. veebruar 2007

Alla kümne tuhande kroonist palka tuluks nimetada on ebaeetiline

Peaminister ning Isamaa ja Respublica Allianss lubavad uhkelt: vähendame tulumaksu, see suurendab kodanike valikuvabadust, sotsid aga piiksuvad vastu, et makse ei saa lõputult vähendada. Riik kaob ära. Rohelised üle maailma diskuteerivad mõttetu tarbimise üle. Kesk nõuab astmelist tulumaksu sotsiaalse võrdsuse tugevdamiseks. Kõigil on ju tegelikult õigus. Aga nii uskumatu, kui see on, kõigi õiguse saaks ka ellu viia. Sealjuures ühe korraga. Kui vaid igaüks ei armastaks ja kuulaks ainult iseennast vaid ka teist poolt.

 

Maksusüsteemi tuleb vaadata tervikuna ühe pildina. Nii nagu vaatame mosaiiki või vitraaži, mitte ei suru nina vastu klaasi, mille tulemusel näeme vaid ühte kildu tervikpildist. Ühte maksu langetades võib vabalt teist maksu tõsta, et riik ei nõrgeneks ega kaoks.

Kõige olulisem muutus, mis tuleb teha: tulumaks, ka eraisikute oma, tuleb pikas perspektiivis täielikult ära kaotada.

Tulumaks on väga rumal maks. Maksustatakse inimeste töötamise efektiivsust. See pidurdab majanduse ja ühiskonna arengut sama moodi nagu Keskerakonna „idee” valitsussektori palku kunstlikult tõsta. Iseasi on aga kuidas seda teha. Mina teen ettepaneku kaotada ära esimese sammuna kõikide inimeste tulumaks, kes saavad palka alla 10.000-de krooni kuus. Sest alla selle ei ole ju tegemist tuluga. Alla kümnetuhandese kuupalga tuluks nimetamine on Eesti tööinimeste üle irvitamine. See on sama, mis nimetada pronkssõdur täna Eesti kõige tähtsamaks probleemiks selleks, et tähelepanu hajutada näiteks AIDSiga ja narkomaaniaga seotud probleemidelt. Täpselt sama moodi nagu on tänases varalises kihistumises ebaeetiline reformierakondlik tulumaksumäära vähendamine, kuna see töötab eelkõige suurepalgaliste kasuks. Seega suurendab veelgi varalist kihistumist. Samal ajal minu ettepanek mõjub kõigile palgasaajatele võrdselt. Ülejäänute tulu osas , nende kes saavad palka üle kümne tuhande, maksustame siis vaid selle osa, mis jääb üle kümne tuhande. Nelja aasta pärast tõstame selle piiri 50.000-ne kroonini ja nii edasi. Kuni tulumaks kaob kaheksa aastaga. Esimene samm läheb „maksma” vähemlaekumisena riigieelarvesse ca 9-11 miljardit krooni aastas.

Peale selle, me ju kurdame, et tööjõud on meil ülemaksustatud. Tulumaks on ju tööjõumaks. Lõpetame siis selle kirumise, teeme midagi konkreetset.

Tarbimist tuleb piirata, seega tarbimise maksu tuleb tõsta
Nii nagu alkoholi aktsiis mõjub alkoholi tarbimist piiravalt nii mõjub käibemaks kogu tarbimist piiravalt. Kui me tahame tarbimist piirata, miks me siis ei maksusta tarbimist? Meil on üks madalamaid tarbimismakse Euroopas. Me just kui soosiksime tarbimist. Käibemaksu tuleb tõsta. Selleks, et vähem tarbitaks, selleks, et kompenseerida tulumaksu alandamisest tekkivat puudujääki riigi eelarves. Tõsta tuleb seda vähemalt 4 protsendi punkti võrra. Sotsid peaksid sellega vägagi rahul olema. Riigikassasse laekuks ligi 5 miljardit krooni rohkem. Pool väiksepalgaliste tulumaksu kaotamisest tekitatud eelarve „puudujäägist” oleks kompenseeritud! Me ei saa ka öelda, et elu läheb kallimaks, sest eraisikute tulud ju tõusevad tänu tulumaksu vähenemisele. Elu läheb odavamaks. Kui me tõesti tõstame käibemaksu juba 2008nda aasta esimesest jaanuarist, siis kõige suurem mõju on sellel tõusul inflatsioonile 2009ndal aastal Tänu aga mitmele siin toodud abinõule kokku inflatsioon hoopis väheneks aastast 2010, mis aitab kaasa meie euroga liitumisele. Ka riigieelarve „puudujääk” saab kuhjaga kaetud, sest ainuüksi tänaste plaanide järgi on aastane nii öelda vaba jäägi suurenemine 4-6 miljardit krooni. Kui aga arvestada efektiivsuse tõus juurde, kuna me ei maksusta enam inimeste töötamise efektiivsust, siis on tagatud lisaeelarvete traditsioonide jätkumine.

Tõsi on aga see, et pensionäride elu kallineks sellise käibemaksu tõstmise ja tulumaksu kaotamise puhul, kuna enamus neist täna tulumaksu nii kui nii ei maksa. Ka selle vastu on rohi olemas. Selle kompenseerimiseks tuleb vähemalt 1 protsendipunkt, ehk 25% käibemaksu tõusust suunata pensionide tõstmisele.

Meil on tööjõu puudus – seega ei tohi maksustada töötavaid pensionäre.
Miks me „karistame” ettevõtteid, kes tahavad vähendada tööjõu puudust! Töötavate pensionäride pealt tuleb lõpetada sotsiaalmaksu pensioni osa kogumine.

Pensionärid on ju auga oma pensioni välja teeninud, miks nad peavad siis edasi töötades veel maksma. Kas selline maksustamine pole ka mitte ebaeetiline olemuslikult. Peale selle on meil suur tööjõu puududus. Pensionäride tööjõumaksude vähendamine paneks ettevõtjaid pensionäre rohkem hõivama. Selline abinõu läheks riigile laekumata maksude näol maksma 0,84 miljardit krooni.

Kindlasti tuleb tõsta tubaka aktsiisi veelgi rohkem.
Ja seda just kiiresti, et 2010 – 2011 oleks tõstmise mõju inflatsioonile läbi. Me peame olema veel seni ettevaatlikud aga alkoholi aktsiisi järsu tõstmise suhtes, sest sel võib olla veelgi negatiivsem mõju turismile ja Tallinna maksude laekumisele kui see juba täna on avaldanud.

Ka ressursside kasutamise maksude osas peame olema ettevaatlikud, sest kõik nad suurendavad üldiselt toodangu omahinda. Seega vähendavad Eesti ettevõtete ekspordivõimet.

Küll aga on ammu aeg sisse viia luksusautode maks. Näiteks autode „võimsusmaksuna”. Tõsi arvutused näitavad, et see maks ei täida oluliselt riigikassat aga küll puhastaks õhku, maanteid ja parkimiskohti. Tegemist oleks ka positiivse signaaliga loodushoidlikkusele.

Kui viia eeltoodud sammud ellu on võimalik vähendada üldist maksukoormust 1-2 protsendipunkti kaudu selliselt, et riigieelarvesse laekub tegelikult rohkem raha kui täna ilma neid muudatusi tegemata. Loodan, et uus valitsuskoalitsioon kaalub tõsiselt tulumaksu samm sammulist kaotamist. Seda just alustades väiksepalgaliste maksu kaotamisest.

Ei tohi karta julgeid samme.
Just kartmatud loogilised sammud on taganud Eesti edu. Tuletame siin meelde vabaduse saavutamist, oma raha kasutusele võtmist, jõulist erastamist. Eriti aga Kallase-Laari radikaalset 2001. aasta tulumaksuseadust, mille läbivaks mõtteks on see, et raha, mida ettevõtja ettevõtlusest välja ei võta ei maksustata tulumaksuga. See seadus ongi olnud tõeline Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Selle seaduse mõju on raske ülehinnata. Me ei peaks tooma argumendina teisi Euroopa riike, kes oma kohmakuse tõttu ei suuda teha samasuguseid muudatusi. Aeg on teha sama põhimõttelisi otsuseid, nagu ettevõtte tulumaksu sisuline kaotamine, et mitte sattuda Euroopa sabassörkijate sekka, rääkimata saamisest esimese 5 sekka. Saksamaa juba liigub siin toodud suunas. Ei ole vaja olla Thomas Alva Edison ega isegi mitte Heido Vitsur, et mõista – edu võti on efektiivsuses, mitte raha kulutamises hea elu peale.

Väikesepalgaliste tulumaksust vabastamine rahuldab ju ka Keskerakonda, sest tegemist ongi astmelise tulumaksuga. Tulumaksul, mille on vaid üks aste. Esialgu 10.000.- krooni, siis 50.000.- krooni jne. Tegemist võiks olla rahvusliku kokkuleppe esimese leppepunktiga.