Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

10. oktoober 2014

Haapsalu, meil on plaan!

Ilmunud Lääne Elus

Rahvastikuregistri andmeil elas 2014. aasta 1. jaanuari seisuga Läänemaal 25 953 inimest, 1. jaanuaril 2013 aga 26 576 inimest. Elanike arv vähenes eelmise aastaga 623 inimese võrra, 2012.aasta vastav number oli 300. PKC tehase sulgemisega kaotas töö üle 300 inimese, mis omakorda suurendab survet Läänemaalt lahkumiseks. See on ju katastroof!

Kuid olukorra tunnistamise ning reaalsete lahenduste pakkumise asemel on Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja volikogu esimees Jaanus Karilaid leiutanud uue Läänemaa rahvusliku spordiala – valitsuse ja Riigikogu siunamise. Ja võistlevad selles omavahel. Praegu juhib pikalt Jaanus Karilaid. Urmas Suklese, kes muidu väga tubli mees, siunamishoogu pidurdab reformierakondlik ettevõtluse takistamise pomm jala küljes. Ainsana on Haapsalu ja Läänemaa probleeme leevendavaid lahendusi pakkuda IRL-l. Märksõnadeks on väiksepalgaliste netopalga jõuline tõus, Haapsalu raudtee lõpuni ehitamine ja haldusreform.

Ei ole Riigikogu kõiges süüdi, ka Haapsalus kohapeal on midagi olulist maha magatud. Linnapea  on toetanud imelisi turismivigureid. Tuletame meelde “Kallis Mari” ja”Peetrikese” projekti. Saan aru, miks nii juhtus. Haapsalu sobib ideaalselt puhkemajandusega seotud ettevõtlusele ning mudaravilate ja spa-hotellide õitsengu õhin võis hägustada spa-ärimehena tuntud linnapea laiemat vaadet. Kuid veel pole hilja olukorda parandada – kui seda teha õigel viisil, nagu allpool selgitan.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo pakub olukorra parandamiseks välja makseerisused. Kuid see on üsna läbimõtlemata väljaütlemine, mille pihta Jürgen Ligil on hea tuld anda. Samasugust helesinist utoopiat ajab ka Jaanus Karilaid. Kas nad annavad endale aru, et igasugune maksusoodustuste tegemine on täiendav koormus ettevõtetele, kes tegutsevad mujal, seal kus ettevõtlus on efektiivne? See mida te soovitab majandusminister, on suures pildis Eesti võimekamate ettevõtete karistamine efektiivsuse eest ehk nende konkurentsivõime vähendamine. Kas võib üks majandusminister tõesti seda tahta!?

Haapsalu linnapea edukas äri annab meile tegelikult hea vihje tegevuste kohta, mida kaugemale tulevikku vaadates täna teha tuleb. Regionaalpoliitikas on mõistlik järgida, mida loodus ja piirkonna senine areng meile ette kirjutavad. Maal on võrreldes suurte linnadega eelised põllumajandusel, metsandusel, turismil ja puhkemajandusel. Ja ongi kõik. Et mitte öelda rumal, siis vähemalt populistlik on sotsiaaldemokraatlik loosung: „Igasse külasse oma kaablitehas“. Haapsalu on hea koht puhkemajanduseks ja elamiseks. See tähendab, et siia sobivad spaa ja raviturism ning mõnusad, turvalised elupiirkonnad. Viimast nii suvitamiseks ja puhkuste veetmiseks kui ka Tallinnas tööl käimiseks. Ebareaalne, arvate? Sugugi mitte. Kujutleme ümber Tallinna 100 km raadiusega ringi. On selle ringi sees veel mõnd sarnast pärlit mere ääres? Ei ole. 100 km pole tänapäeval tööl käimiseks mingi kaugus. Eriti tänapäevaste kaugtöötamiste võimaluste kasutamisel ning eeldusel, et transpordiühendus töötab nii, nagu Euroopas oleme harjunud nägema.

Raudtee tuleb valmis ehitada

Haapsalu tunnuslauseks peaks olema mitte lihtsalt hea elamise linn, vaid „Kogu Eesti hea elamise linn“. Põhimõtteline vahe on selles, et see pole hea mitte ainult Haapsalu tänastele elanikele, vaid hea elamise linn Eesti mõistes globaalselt. Et ka näiteks tänased tallinlased vaataksid võimalust kolida elama Haapsallu ja jätkata töötamist pealinna ümbruses. Ning puhkajad pääseks lihtsamini ja mugavamalt Haapsallu, et siinsetele majutus-, puhke-, tervishoiu-, meelelahutus- ning muudele teenustele käivet tuua. Selles kontekstis oleks ainus mõistlik ja mõjuv tegu Haapsalu raudtee ehituse lõpetamine. Jah, nii nagu kultuur „ei tasu“ end kunagi ära, ole ka Haapsalu raudtee kunagi „kasumlik“. Kuid Eestile tervikuna oleks investeering kasulik ning selle mõju jagunekski kõigi nende suundade vahel. Nagu keegi ei sea kahtluse alla kulutusi kultuurile, ei tohiks kultuurne erakond seada kahtluse alla infrastruktuuri, mille mõju regionaalpoliitikale oleks mõõtmatu. Täna on Haapsalu Raudtee rajamise ainsaks takistuseks ligilik mõttelaad, et tulevastele põlvede heaoluks ei või investeerida laenukapitali. Reformierakond eelistab pakkuda tulevastele põlvedele jätkuvat virelemist, selmet anda neile väga hea infrastruktuur, millest tuleneva efektiivsuse tõusu arvelt oleks meie lastel lihtne maksta see täiendav imepisike laen tagasi.

500 eurone tulumaksuvaba palk

Linnapea Urmas Sukles on optimistlik ja loodab, PKC lahkumisega Läänemaa tööandjate hulgast tõstavad teised ettevõtted ehk palkasid, mis korvaks ka vähenevat tulumaksulaekumist. See on küll nüüd mingi uus reformierakondlik majandusteooria! Miks peaksid teised ettevõtted palka tõstma, kui vaba tööjõu pakkumine on turul suurenenud? Pigem hoopis vastupidi. Töökohti saab Haapsallu tekitada küll, kuid lähtuda tuleb õigetest eeldustest ning keskenduda valdkondadele, mis Läänemaal loomuomaselt edukad saavad olla. Ehk puhkemajandus, terviseturism ning suvila- ja elamuteenused. Aga see on pikem teema, mis vajab eraldi käsitlemist.

Ükskõik kui palju me keskerakondlikult bluffides reisisaatjaid ja teisi kunstlikke töökohti juurde looksime, see ei aita. Inimeste eesmärk ei ole ju müstiline tööl käimine, kui eesmärk omaette, vaid ikka paremini ise elada ja oma perele paremat elu tagada, enamasti tähendab see: rohkem palka saada. Ja selleks on Haapsalus 2 teed: suurendada palku ja võimaldada inimestel seal tööl käia, kus palk suurem. Millest me juba rääkisime – raudteed on vaja.

Keskmine mediaanpalk  Läänemaal on ligi 600 eurot; Tallinnas aga ligi 900 eurot. Arusaadav, miks lahkutakse, inimesed ei vaja töökohti vaid palka! See on põhimõtteline vahe ning IRL-i ettepanek avaldab suuremat mõju just piirkondades, kus reaalne palk on madalam. Meie maksumuudatus tähendab, et ligi pooled Läänemaa inimesed hakkavad saama kätte 69 euro võrra kuus rohkem. Palk suureneb ka neil, kelle sissetulek on 500 ja 800 € vahel, ehk üle poolte Läänemaa töötajatest hakkab saama rohkem palka kui täna.

Teisena võtab IRL oma prioriteediks kogu Eesti tervikliku ühistranspordi viimise 21 sajandi transpordi tasemele. See projekt sisaldab eelkõige Tallinn Tartu maantee ehituse lõpetamist ja võimaldamist sellel sõita kiirusega 130kmh, aga tervikliku rongiliikluse ehitamise raames ka Haapsalu raudtee lõpuni ehitamist. Kogu Eesti tuleb siduda kiire raudtee võrguga. Selle teostamiseks peab riik välja laskma infrastruktuuri võlakirju nii saab ka iga haapsalulane ise panustada enda raudtee ehitamisse.

Haldusreform toob mõistliku majandamise

Kolmandaks on ka Haapsalu ja Läänemaa jaoks väga oluline IRL-i haldusreformi lõpule viimine. See vabastab ressursid maaelu üleadministreerimise alt sinna, kus nad on reaalselt mõjusad. Olen korduvalt rõhutanud sõna „regionaalpoliitika“ ja just seda tahan rõhutada ka haldusreformi vajadusest rääkides. Regionaalpoliitika saab olla tõhus ainult eri piirkondade koostöös, mitte aga rivaalitsemises ja niigi napi teki enda poole sikutamises. Tänu tänaste väikevaldade tublidele kunnidele ehitame tihti  kultuurikeskusi, koolimaju, vesivarustust ja muud mastaapset asukohtades, kuhu hea läänemaa peremees neid kunagi teinud ei oleks. Vähemalt mitte sellises mahu ja tervikpilti arvestamata.