Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

3. juuni 2015

IRLi juhtimise Muudatuste Kokkulepe

Minu tänane meeskond on kokku leppinud järgmises. Loodan, et siia lisandub ka teisi kandideerijaid. 

Meie, IRLi eestseisusesse kandideerijad, oleme seisukohal, et

1. IRL on suurima potentsiaaliga erakond tulenevalt ideoloogiast ja väärtuslikust liikmeskonnast.

2. Potentsiaali realiseerimiseks on kõigepealt vaja muuta juhtimist strukturaalselt. Loogiline juhtimine peab saama meie eeliseks konkureerivate erakondade seas. See on, meie eesmärk ei ole lihtsalt juhtkonna väljavahetamine, vaid asendamine inimestega, kes on valmis koos töötama erakonna muutmiseks allpool toodud põhimõtetest lähtuvalt.

3. Me toetamegi erakonna üldkogul neid kandidaate, kes on valmis töötama ja juhtima erakonda siin toodud põhimõtetest tulenevalt.

4. Muutuste Meeskonna liikmed  on vabad edasistes otsustes eestseisuse ja volikogu koosolekutel ja ei pea lähtuma sõprus- ja muudest sidemetest, kaasaarvatud allakirjutanute karjääritegemisest erakonnas. Viimaseks peab looma võimalused sisseseatav uus juhtimismudel.

5. Me väldime nii erakonna kui ka valitsuse juhtpositsioonidele seniste tegelike erakonna juhtide sattumist. Seda nii vastutustunde väärtustamiseks kui ka saades aru, et meil on vaja muuta erakonna juhtimise kuvandit.

OLUKORRAST

Meie senised tegelikud juhid räägivad, et kõik on korras, ja toovad põhjuseks igasuguseid väliseid tegureid, mis meid sellisesse halba olukorda on korduvalt viinud. Sealjuures ilma ebaõnnestumiste põhjuseid kõrvaldamata. Ja enamikul juhtudel ka vastutust võtmata.

Peamised põhjused, miks me pidevalt ebaõnnestume:

1. Me ei ole oma käitumises ja otsustes väärtuspõhised. Me ise ka tihti ei tea, mis väärtusi me kanname, rääkimata valijast. Valija ei oskagi öelda, mis erakond see IRL on.

2. Meie erakonna liikmed ei ole küllaldaselt seotud, puudub vendluse tunne ja ühise eesmärgi eest võitlemise tunne. Me peaksime rohkem toetuma oma ligi kümnele tuhandele liikmele.

3. Meie juhtimine on väga riskantne, ei vasta põhikirja mõttele ja on liiga mõne üksiku isiku keskne. See on mugavusjuhtimine, mis annab väga valusaid tagasilööke, nagu ilmekalt näitasid viimased valimised.

4. Nimi ei väljenda meie väärtusi.

EESMÄRK

Et viia läbi vajalikke muutusi riigis ja ühiskonnas, on ainus võimalus saada juhtivaks parempoolseks erakonnaks ja perspektiivis juhtivaks Eesti erakonnaks. Tuleb võita järgmised valimised. Ka vahevalimised. Eesmärk peab olema stabiilne toetus 25% 2019 kevadeks. 2017 aasta KOV valimiste eesmärgiks peab olema  säilitada tänane tase üle Eesti ning saada koalitsiooni Tallinnas ja Tartus. Selleks on vaja teha struktuurseid muudatusi erakonnas.

KOV valimiste tulemus on mõõdikuks ka käesoleva leppe allakirjutanute tegevuse tulemuslikkusest.

MIDA TEHA?

1. Erakond tuleb muuta väärtuste, ideede, programmi keskseks. See aitaks automaatselt pikaajaliselt oma seisukohti odavamalt, lihtsamalt, efektiivsemalt müüa, vähendaks valimisaegset hüsteeriat, aitaks toetust saada ettevõtjatelt ja seoks ka liikmeid rohkem. See oleks efektiivsuse nurgakivi. Võidavad kõige efektiivsemad, mitte kõige rohkem kulutavad ja mõttetut tööd tegevad. Peame suutma selgeks teha Eesti avalikkusele, mis erakond see on, mis asja ta ajab.

Väärtuskeskseks muutmine ei teki iseenesest, üleskutsena. See on number 1 ülesanne, selle nimel tuleb töötada hommikust õhtuni. See võib tegelikult isegi jooksvaid kulusid suurendada, kuid vähendab valimiskulutusi. Viimast eriti iga saavutatava Riigikogu koha kohta.

2. Kaasamine kui töö muuta igapäevaseks. Siia käib ka piirkondade, ühenduste ja allüksuste hõlvamine. Nendega süstemaatiline tegelemine ja nende mõtestatud rahaline toetamine. Iga erakonna liikme kaasamine peab olema eesmärk. Üheks eeskujuks saab olema nn lauluvälja üritus. Just praegu peale valitsuse moodustumist peaks toimuma järgmise ettevalmistamine. Kaasamise keskne organ on põhikirja mõttest tulenevalt volikogu. Täna kasutatakse volikogu ainult auru väljalaskmise eesmärkidel. Me saame aru, et ka seda eesmärki on vaja kuskil täita. Aga see ei tohiks olla seal peamine. Kaasamine on iseenesest ka töö. Volikogu tuleb muuta pidevalt toimivaks institutsiooniks. Volikogu koosoleku toimumine peaks olema regulaarne, isegi kord kuus. Volikogu esimehe töö peamine eesmärk peab olema, kuidas siduda erakonna liikmed ideede taha, kuidas panna nad uskuma juhtkonna tegevuse ja meie poliitikate õigsusesse. Volikogu esimehe amet ei ole auamet. Volikogu töökanaliteks on  piirkonnad, osakonnad, ühendused ja KOV Juhtide Kogu.

3. Juhtimine tuleb viia struktuurselt süsteemseks. Juhtimisorganid peavad hakkama täitma just nende ülesandeid, mitte dubleerima üksteist jne. Tänane  ühe ja sama teema loksutamisel juhtorganite vahel samal ajal liikmeid kaasamata on piinlik raiskamine. Erakonna juhtimine on siis korras, kui mitteühelgi erakonna liikmel ei teki küsimust, kus ja miks mingi konkreetne otsus vastu võeti.

JUHTIMISORGANITE ÜLESANDED

Üldkogu paneb paika järgmise perioodi rõhuasetused ja usaldab programmi juhtide ja eestseisuse kätte.

Volikogu on programmi ja kaasamise keskne pidevalt toimiv institutsioon. Viimane käibki eelkõige läbi programmi. Programm ei ole kavatsuste deklaratsioon, vaid reaalne tegevusjuhend.

Eestseisus juhib igapäevaselt erakonda ning annab ülesandeid liikmetele ja fraktsioonile.

Fraktsioon töötab välja eelnõude projekte ja hääletab vastavalt programmile ja eestseisuse juhtnööridele. Fraktsiooni liikmed professionaalsete poliitikutena moodustavad üldjuhul juhtimisorganite tuumiku.

Peasekretär on ideoloogiliste kalduvustega tegevjuht.

Esimees on karismaatiline, tark, haritud, erakonna nägu isik. Nii Isamaaliit kui Res Publica olid tugevad ennekõike oma intellektuaalse potentsiaali osas. Me oleme paraku oma nägu kaotamas. Muutuste perioodil on olulised ka klassikalised juhtimiseoskused. Täna peab ta olema targa muutmise meeskonna juht.

Erakonna eelarve tuleb muuta raamatupidamislikust dokumendist juhtimise tööriistaks.

Konkreetsemalt eestseisuse kohta.

Eestseisus peaks koos käima igal esmaspäeval kell 09.00. See peab olema peasekretäri poolt ette valmistatud selliselt, et materjalid on kõik välja saadetud reede tööpäeva lõpuks. Koos otsuste projektidega. Vajadusel tuleb tagada konfidentsiaalsus. Eestseisus võiks üle kasvada fraktsiooni koosolekuks. Viimane tuleneb lihtsalt ratsionaalsetest kaalutlustest. Eestseisuse pädevusse kuuluvad otsused võetakse siis vastu vastavalt eestseisuses, milles osalevad ja saavad kohe informeeritud fraktsiooni liikmed. Eestseisuse liikmed peavad arvestama eestseisuse toimumise aegadega, mitte vastupidi. Peale regulaarsete eestseisuste kutsutakse kokku vajadusel täiendavad eestseisuse koosolekud.

Eestseisus võtab otsuseid, valitsusdelegatsioon ja riigikogu fraktsioon täidavad neid. Just selline on põhikirjaline juhtimise loogika.

Konkreetsemalt volikogu kohta.

Volikogu on eraldiseisev pidevalt töötav institutsioon. Volikogus on tööl vähemalt üks põhikohaga töötaja, kelle igapäevane ülesanne on erakonna programmi ja ideoloogia sidustamine erakonna riigikogu fraktsiooniga, ühenduste, piirkondade, osakondade ja KOV Juhtide koguga.

Ühendused saavad automaatselt volikogus esindatuse.

Peamiseks töövahendiks on sotsiaalvõrgustik. Järgmisel kohal ürituste ja kohtumiste korraldamine ning liikmete sidumine fraktsiooni liikmete, eestseisuse liikmetega. Volikogu esimehe peamine töö tema isiklikus ajaressursis on volikogu töö juhtimine. Programmitoimkond on sisuliselt volikogu osa.

Osakonnad, piirkonnad ja ühendused.

Töö vaatame ümber mitte järgides ainult osakonnalist ja geograafilist struktuuri kui ka ühenduste ja klubide järgi poliitilist huvitatust ja kaasatust. See seob erakonna rohkem poliitikast huvitatud inimesi. Seda eriti Tallinnas. Struktuur peab lähtuma erakonna liikmete huvitatusest ja vajadustest. Aga samuti ka vajadusest kaasata avalikkust erakonna tegevusega. Viimasest tulenevalt ühenduste enda liikmed ei pea olema erakonna liikmed, küll aga peavad seda olema ühenduste hääleõiguslikud liikmed, kes valivad enda seast esindatuse volikogusse.

Moodustatakse teatud arv poliitikakeskseid ühendusi, kes saavad esindatuse volikogus. Sellised ühendused on kaitsepoliitika klubi, välispoliitika klubi, majandusklubi, sotsiaalpoliitika ühendus, tervishoiu ühendus, kultuuriklubi, rahvussuhete ühendus ja kristlik ühendus. Tulenevalt vajadusest spetsiaalselt panna rõhku erakonna järelkasvule moodustatakse erandina mitte konkreetse poliitika kesksena  samade õigustega noorte ühendus.

Ühenduse juhtideks saavad eelkõige fraktsiooni liikmed ja ministrid. Nende ülesandeks on olla ka vastavate teemade moderaatoriks sotsiaalmeedia gruppides. Samuti on ühenduse juht erakonnas selle teema eestkõneleja.

KOV Juhtide Kogu

KOV Juhtide Kogu (KJK) on volikogu juures töötav institutsioon, mille moodustavad erakonna liikmetest KOV juhid. KJK koguneb kord kuus volikogu istungiga samla päeval. KJKs on üks palgaline sekretär moderaator. KJK valib enda seast esimehe. KJK esimehel on sõnaõigusega osalemisõigus eestseisuse koosolekutel. IRLi ministritel on kohustus igal ühel kord nädalas kohtuda KJK esimehega või tema poolt määratud KOV juhiga konkreetsete teemade aruteluks.

Konkreetsemalt peasekretärist.

Peasekretär juhib erakonda eelkõige eelarvekeskselt. Tema meeskonnas on PR juht. Tema meeskond valmistab ette erakonna eestseisuse koosolekud ja üldkogud. Peasekretär on sisuliselt kogu erakonna tegevust alates osakondadest ja ühendustes ja lõpetades meie tulevase peaministriga siduv lüli.

4. Nime muutus. Isamaa on täpselt meie nägu.

Eeltoodud neli punkti toovad tulemuse ainult koos sajaprotsendiliselt rakendades. Need tegevused võivad tegelikult isegi jooksvaid kulusid suurendada, kuid vähendavad kindlasti valimiskulutusi. Viimast eriti iga saavutatava Riigikogu koha kohta. Kulude tegemise suunitlus tuleb igal juhul kardinaalselt ümber suunata. Võimalik, et nad isegi ei suurene siis.

AJAGRAAFIK

1. Uus peasekretär koostab täpsema tegevuse juhendid siin toodu põhjal 1. augustiks. Samuti vastava eelarve projekti.

2. Allakirjutanud arutavad neid juhendeid augustis.

3. Erakonna käivitamine – september 2015