Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

6. juuli 2005

Kaitseminister, armasta oma merelinna!

Tallinna linnapea Tõnis Palts kutsub kaitseminister Jaak Jõerüüti üles mitte tegema kesklinna NATO sõjasadamat, mis sulgeks inimestele juurdepääsu merele ning oleks plahvatusohtlik märklaud neljasaja tuhande elanikuga linna südames!

 


MERELINN TALLINN

Läbi aegade on tehtud suuri sõnu Tallinna avamisest merele. Mina ei taha tühje sõnu teha. Sellepärast panin seisma sõjasadamale ehitusloa väljaandmise Koplis.

Teen kõik, et meil tekiks Läänemere linnade ilusaim kaldapealne promenaad, Piritalt Katariina kaini Paljassaare tipus. Palju jahisadamaid. Hulgaliselt kohvikuid ja väikeettevõtteid näoga mere poole. Kultuuritehas ja kunstnike meka Patarei piirkonnas. Suur konverentsikeskus – Linnahall – ja paljud uued külalised Tallinna merevaadet nautimas. Kodused elamud tänases Paljassaare sadamas. Kohe sealsamas majade taga Paljassaare looduspark. Fantastiline.

See kõik on veel võimalik. Meil on haruldane šanss muuta rannikuala terviklikult ja korraga. Teeme ära!

KATKENDLIK PROMENAAD

Tulevasel promenaadil on täna ees kaks suurt takistust. Miinisadam ja Peetri sadam. Peetri sadama osas on vaja läbi rääkida erainvestoriga. Peame aitama tal mõista, et laevade keevitamine Tallinna kesklinnas lihtsalt ei saa kasvavate maahindade juures pikaks ajaks majanduslikult mõttekaks jääda. Või saame seadusandlike aktidega soodustada piirkonna avamist elamuehitusele. Ma usun, et kokkulepe on võimalik.

Keerulisem on asi Miinisadamaga, mille ümber valitsus tahab teha suure kinnise NATO sõjaväebaasi. Kui see plaan tõeks peaks saama, jääb sõjavägi kesklinna igaveseks. Sulgedes inimeste juurdepääsu merele ja jäädes plahvatusohtlikuks märklauaks neljasaja tuhande elanikuga linna südames!

Probleemi poleks, kui kaitseminister armastaks oma kodulinna ja peaminister pealinna täie rinnaga. Ja kui nad pisut ka rehnutti teeksid. Sõjasadama tegemine Tallinna kesklinna ei ole majanduslikult mõistlik ega inimeste suhtes hooliv. Kaitseministeeriumi jõupositsioon: “Meie arvame, et see on meile parim”, meenutab keiserlik-kuningliku leitnant Dub’i suhtumist maailmasõja päevilt ning ei ole mu arvates demokraatlikule ühiskonnale kohane.

LÄBI ARUTAMATA PLAAN

Riske on Tallinna kesklinnas tänu nafta- ja kaubavedudele niigi palju. Juba aastaid töötab meil komisjon, mis püüab kaubajaama ja ohtlikke veoseid linnast välja viia. Nüüd tahame uue riskiallika juurde tuua. Ma ei näe loogikat. Minu arvates on loomulik, et riik hoolitseb oma pealinna arengu pärast, sest sellest (nagu kindlasti ka riigi kaitsevõimest) sõltub kodanike heaolu. Merele avatud linn tähendab rohkem külalisi, uusi töökohti ja puhkevõimalusi. Merevaatega kortereid ja kontoreid jätkub rohkematele. Selleks peab linnakeskkond olema mõnus ja hubane, mitte militaarne ja okastraadistatud.

Sõjasadama teemat pole avalikult piisavalt arutatud. Sellise mastaabiga otsuseid ei tohi langetada ministeeriumi kabinetivaikuses. Pole meil ju enam nõukogude aeg, kus parimad mereäärsed maad lihtsalt olid sõjaväe käes. Peale argumentide kaalumist tuleb leida kompromiss ja seda teed ma ka pakun. Mis juhtub, kui linnapea kõigele huupi alla kirjutab, näeme kasvõi Tartus. Kas leidub kedagi, kes kinnitaks, et uus kaubakast kesklinnas annab Emajõe Ateenale Alma Materi vaimu juurde?

NATO ABI PÄRISMAALASTELE

Peamine argument, miks NATO sadam kaitseministeeriumi arvates kesklinna tuleb ehitada, on 290 miljoni krooni abiraha lubadus. See oleks suur raha. Aga arvutagem koos. Miinisadama pindala on 100 378 m2, akvatoorium 57,2 ha. Kui see ala koos mõistliku detailplaneeringuga müüki panna, saaks riik vähemalt pool miljardit krooni. Meenutades, mis hinnaga osteti elamumaaks Kadrioru endise tivoli ala, siis vast rohkemgi. Selle raha eest saaks osta või rentida näiteks Paldiski põhjasadama. Või ehitada uus kai mõne olemasoleva sadama kõrvale. Näiteks Kundasse, Muugale või Pakri poolsaarele. Või isegi Pakri saartele. Kas poleks hoopis see hea idee – teeme NATO abiga need saared lõpuks eelmise võõrväe rämpsust puhtaks ja korda? Seal oleks sõjasadamale tore koht. Turvaline, eraldatud ja kergelt salastatav. Ning erinevalt Miinisadamast ka aastaringselt jäävaba.

Minu ettepanek on: kui vaja, loobume NATO abist sellistel kahjulikel tingimustel ja teeme korraliku sõjasadama kasvõi oma raha eest. Kohta, kus ta ei ohusta kolmandiku Eesti inimeste julgeolekut ega ole tõkkeks Tallinna arenemisel Läänemere kauneimaks merelinnaks. Kui NATO ja kaitseministeerium tõepoolest soovivad Eestisse korralikku sõjasadamat, siis ei tohiks ju olla keeruline see 290 miljonit abiraha kuhugi mujale, sõjasadamale sobivamasse kohta suunata? Miks soovivad NATO mereväelased just kesklinnas baseeruda? On neil andmeid, et just siin on sõda oodata? Või varjavad oma laevu tsiviilelanikkonna taha? Või kardavad härrased ohvitserid, et näiteks Pakri kandist on kauge pealinna ööklubisse sõita?

Jah, NATO rahataotlust ringi tehes peaksime tunnistama, et oleme eksiteel olnud. See võib piinlik tunduda küll. Aga ajad muutuvad, inimesed õpivad. Tunnistagem seda. Eesti rahva huvide kaitsmine ei peagi kerge olema.

Austatud sõjapealikud! Kas tõesti laseme ajalool korduda? Jänkidel poleks see esimene kord pärismaalastelt klaashelmeste eest mereäärseid maid osta. Me ju ei taha, et saja aasta pärast räägitakse legende meie lihtsameelsusest.

MÕÕDAME 9 KORDA

Hr kaitseminister, mõõdame üheksa korda. Teeme vajalikud arvestused, kaalume ka teisi võimalusi ja alles siis lõikame. Ma ei taha, et kümne aasta pärast moodustatakse linnavalitsuses komisjon, kes hakkab otsima võimalusi sõjasadama kui järjekordse mittesobiva objekti Tallinna kesklinnast välja viimiseks. Siis oleme kaotanud kümme aastat, oleme raisanud hulga raha ning peame ka teist korda raiskama. Nagu pioneerid, kes lipu ära peidavad ja seda siis otsivad.

Tahan, et Tallinn oleks talentide, mitte kilplaste linn.
Loe Tõnis Paltsu vastust kodaniku küsimusele