Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

25. mai 2006

Karistame efektiivseid ettevõtjaid

Nägin väga santi und. Sotsiaalminister Aab püüdis iga hinna kehtestada lastega peredele 10%-list täiendavat maksu. Argumendid olid tema arvates tugevad. Esiteks: maksust saavat riigieelarvesse ligi miljardi jagu rohkem raha pensionäride ja sundüürnike jaoks. Teiseks: mida vähem tulevikus lapsi, seda vähem probleeme ka Sotsiaalministeeriumil. Kolmandaks: ligilähedane süsteem pidavat olema kasutusel Hiinas. Aga hiinlased võivad tulevikus maailma valitseda. Igaks juhuks peaks nende maitsega arvestama. Hämmastav oli aga selles unenäos see, et rahvastikuminister Paul Eerik Rummo keeras sellele vaidlusele selja ja kirjutas sel ajal ilusaid luuletusi armastusest ja isamaa tulevikust. Ta justkui ei näinudki, mis toimub.

Kui ärkasin, võtsin lehe hommikuse kohvi kõrvale. Nägin, mida see unenägu tähendas – rahandusminister püüab iga hinna eest kehtestada ettevõtete efektiivsusele 10%-list maksu. Muidu Euroopa järsku pahandavat. Majandusministril, kes peaks oponeerima, on aga palju tegemist armastuskirjade vahetusega Venemaa raudtee omanikega. Ta justkui ei näe, mis toimub. Ta ei asu võitlusse hea Eesti ettevõtluskeskkonna säilimise nimel.

Ilmselt on nüüd kõik aru saanud, et jutt käib ettevõtte tulumaksu taastamise ettepanekust. Või formaalselt öeldes – tulu maksustamise toomisest dividendide väljamaksu hetkelt tulu teenimise hetkele.

Miks ma tõin selle perede maksustamise näite? Aga just seepärast, et niisama absurdne ongi see ettepanek.

Eesti tänase ettevõtete tulumaksu puudumise kõige suurem väärtus on sisuline, võiks isegi öelda sakramentaalne – me ei karista efektiivseid ettevõtteid vastupidiselt naaberriikidele.

Mida efektiivsem ettevõte, seda suurem kasum. Kui me maksustame kasumit, siis me maksustame efektiivsust. Mõttetu on vaielda, kas 5 või 10 protsenti täiendavat maksu mõjub efektiivsusele negatiivselt. Igal juhul mõjub halvasti. Nii 5 kui ka 10. Iga protsendipunkti kümnendik täiendavat maksu mõjub efektiivsust pärssivalt. Rahvusvahelises konkurentsis parema maksukeskkonna osas just neid kümnendikke mõõdetakse. Loomulikult mõjub 10% vähem, kui kogu kasumi natsionaliseerimine, aga ikka mõjub. Täna meil sisuliselt puudub ettevõtte tulumaks. See soodustab raha investeerimist just Eesti majandusse, kuna siin kasvatab see omaniku vara kõige kiiremini muude võrdsete tingimuste juures.

Teine ja mitte väiksem väärtus on märgiline väärtus. Teadke kõik: Eesti on riik ja jääb riigiks, kus ei maksustata efektiivsust. Kõik vanad riigid käituksid samamoodi isegi heameelega, aga nad ei suuda tänu oma inertsusele. Miks me peaksime oma eelise siis maha mängima? Kui keegi seda meilt nõuaks, siis see oleks sama tobe, kui me hakkasime nõudma Austrialt mägede tasandamist, kuna neil on suusaturismi arendamise eelis võrreldes Eestiga.

Kolmanda ja neljanda põhjusena, miks tulumaksu ei tohi taastada, toon ära selle, et see vähendaks investeeringuid ja suurendaks Eesti ettevõtete toodangu omahinda. Seega muudaks see meie majanduse ja ettevõtted otseselt konkurentsivõimetumaks. Lihtne, härra Minister!

Viienda põhjusena toon ära otsesed maksu administreerimise kulud nii ettevõtetes kui maksuhalduri juures.

Härra Minister toob ühe argumendina maksu kaitsmisel selle, et muidu maksustavad dividende naaberriikide valitsused. Nende „pahade” riikide valitsused, kes maksavad meile lähiaastatel toetust üle 50 miljardi krooni. Siin unustatakse ära üks oluline asi – ettevõtja jaoks on üldjuhul kasum võrreldamatult tähtsam kui dividendid. Ettevõtte tegutsemise peaeesmärk ei ole dividendide tootmine. Peaeesmärgiks on omanike vara kasvatamine, mille üks väljendusi võib olla ka raha väljavõtmine firmast – see on dividendide saamine. Aga samal ajal võivad need aktsionärid, kel dividende mittemaksvate firmade aktsiaid, olla oluliselt rikkamad, kui need, kes saavad pidevalt dividende. Ekslik on arvamus, et üks kord võetakse see raha niikuinii dividendidena välja. Ma küsin Teie käest, mida teeb näiteks väga tagasihoidlik inimene Toomas Annus oma varandusega, kui ta selle peaks dividendidena välja võtma. Ma küll ei taha siin võõrast raha lugeda, aga arvan, et ta ei võta välja rohkem, kui mõne protsendi oma aktsiate väärtusest dividendidena läbi aastate. Kui ta jätkab sama edukalt, mida ta kindlasti teeb, siis 10 %-line kasumimaks vähendab tema kodumaal toodetava täiendavat varandust kümnendiku võrra võrreldes olukorraga, kus seda maksu ei ole. Mida ma tahan öelda, on see, et esiteks: kodumaisele ettevõtjale on Teie poolt pakutav maks kahjulik nagu nõukogude võim või ükskõikne minister. Teiseks: eelarves kaotatud miljardi saate mitmekordselt tagasi just eelarvesse tänu säilivale atraktiivsemale majanduskeskkonnale. Vist keeruline, härra Minister?

Tendentslik on väide, et EL nõuab meilt selle maksu kehtestamist. Ei ole EL seda nõudnud. Ega ka mitte ükski teine riik. Loomulikult, kui härra Minister läheb küsib Soome kolleegist ministri käest, kas Soome valitsusele meeldiks, kui me teeme oma majanduse konkurentsivõimetumaks võrreldes nende majandusega, siis nad kindlasti ütleksid: jah, härra Minister. Soovitage parem soomlastel kehtestada ka ettevõtluse sõbralik maksuseadus. Kui töötasin rahandusministrina, siis surus Soome kolleeg mind korduvalt ettepanekuga, et tõstaksime oma alkoholi aktsiisi nendega ligilähedasele tasemele. Aga iga signaal alkoholi hinna tõusust Eestis mõjub halvasti sissetulevale turismile. Seega ka halvasti meie väliskaubanduse bilansile ja hästi Soome väliskaubanduse bilansile. Samuti meie inflatsiooni suurendavalt. Ma ei öelnud oma kolleegile: „Jah, härra Minister”. Palun Teid, härra Minister, ärge Teie ka öelge!.

Ja veel, minu vanaisa õpetussõnad mulle, mida ma ikka ise meeles pean: „Poiss, Sa ära näpi seda asja, mis Sul hästi töötab!” Meie tänane maksusüsteem töötab hästi.

Loe artiklit Äripäevast