Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

6. september 2005

Karlssoni köögist välja viskamine

Täna küsiti minult, kummaga siis on tegelikult koledam koalitsioonis olla, keskerakonna või reformiga. Hea küsimus. Millele lihtsat vastust polegi.

Linna tuleb juhtida, lähtudes sellest, mis on linnakodanikule parim. Ja teha seda ausalt.  Kui linna ausalt juhtida, mitte eelistada erakonnaliikmete või toetajate huvisid avalikele huvidele, ei olekski nagu vahet, kellega koos koole remontida, teid parandada ja linnapilti ilusaid maju planeerida.

Aga tsahkerdamist ja ebaausust ma ei salli. Seepärast ei lase ma läbi ühtki omakasupüüdlikku tehingut linnakodaniku arvelt, ükskõik kui hea tuttav seda teha püüab. Sama käib koalitsioonipartneri kohta. Tallinlased väärivad ausat linnajuhtimist.

Reformikad said mu püüdlustest aru. Aktsepteerisid nõudmisi ja muutusid osaliselt ausaks. Neis küsimustes, kus muudmoodi enam võimalik polnud. Täitsid koalitsioonis kokku lepitut kuni teatud piirini. Siis teatasid sirge seljaga, et rohkem nad ei tagane ning koalitsioon läks lõhki. Näiteks oma propagandast linnaosalehtedes polnudki nad nõus loobuma.

Aga võitlus keskerakondlastega meenutab Karlssoni köögist välja viskamist. Saad ta moosivarguse pealt kätte. Võtad kratist ja hakkad ukse poole tirima, kuid ta krahmab veel tee pealtki lihapalle ja pannkooke kaasa. Ise kisab: ma enam ei tee, ma enam ei tee.