Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

27. september 2005

Keskerakond vassib koolide remondi küsimuses

Tänane keskerakonna avaldus koolide remondist toob selgelt välja meie erakondade maailmavaatelise erinevuse. Mina linnapeana tahan, et kõikidel pealinna õpilastel oleksid võimalikult head õpitingimused. Keskerakonna soov on aga iga hinna eest arendada munitsipaalehitust. Kasvõi ülepaisutatud mahus.

Koolide remondilepingute sõlmimisega ei võeta ühtegi krooni teiste koolide arvelt. Vastupidi – remondilepingutega garanteerime, et Tallinna koolid kiiresti korda saaksid ning järgmistel aastatel ka korras püsiksid. Hariduse rahastamine on viimastel aastatel olnud alafinantseeritud, samas tempos ei ole võimalik jätkata. Remontimisega venitamine tekitab tulevikus ainult suuremaid kulusid. Seda on näha kasvõi Tallinna teede olukorrast.

Kust võtta koolide remontimiseks vajalik raha?

Vähemalt saja miljoni krooni võrra on võimalik vähendada munitsipaalehituse kavandatavaid mahtusid. Küsitava kasuteguriga on ka ligikaudu viiekümne miljoni krooni laiali jagamine viiesaja kaupa. Selliseid varjatud reserve on linnaeelarves veelgi. Kui need erakondlikke eesmärke täitma kavandatud vahendid kasutada linlaste huvides, võiks haridusinvesteeringute praegusi mahtusid veelgi suurendada. Tuleb lihtsalt prioriteetides kokku leppida.

Koolid tuleb korda teha! Selles oleme Keskerakonnaga kahtlemata sama meelt. Keegi ei vaidlusta ju teede iga-aastasesse remonti 400 miljoni krooni suunamise vajadust. Ometigi tekitab minu soov suunata sama suur hulk vahendeid koolide remontimiseks keskerakondlastes valulise vastureaktsiooni. Samas väidab keskerakond ise oma telereklaamis, et remondib kõik pealinna koolid 4 aastaga. Mis on ilmselgelt ebareaalne ning seega valijat eksitav lubadus.

See tähendaks, et keskerakond peaks võimule tulles järgnevatel aastatel hoidma korraga remondis vähemalt 15 kooli ning kulutama selleks samuti vähemalt 400 miljonit krooni aastas, millele lisanduvad tulevikus hoonete jooksva remondiga seotud kulud. Sellist raha linnaeelarves praegu ei ole. Tänast majandusmudelit kasutades ei ole koolide pidamine linnale sugugi odavam kui riigi vahendeid kasutav mudel. Vähemalt ei ole selle mudeli efektiivsust suudetud mulle numbritega tõestada. Möödunud sajandist pärit asjaajamise jätkumisel jäävad kõik riskid linna kanda.

Esiteks suureneb linna laenukoormus, sest hoonete korda tegemiseks vajalik raha tuleb laenata. Praktika näitab, et riigi käest ei ole Tallinnal otseinvesteeringutena mõtet sadu miljoneid kroone oodata. Riigil lihtsalt ei ole neid miljoneid kuskilt võtta. See oleks ka ohtlik juba kasvõi riigieelarve tasakaalu säilimise ja inflatsiooni ohjamise mõttes.

Teiseks on linna koolimajad jätkuvalt kindlustamata. Uute põhimõtete korral kannavad neid riske kindlustusseltsid ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.

Kolmandaks, koolide kapitaal- ja jooksva remondi kulud tuleksid jätkuvalt linna eelarvest ning oleksid iga-aastase kauplemise objektiks.

Olen veendunud, et praegu välja pakutud mudel on efektiivsem ja laste jaoks parem ning seetõttu kavatsen sellega ka jätkata.

Seega - keskerakond tegeleb topeltpopulismiga. Süüdistab mind koolide ebamõistlikus remontimises ning lubab ise oma valimisreklaamis ebareaalsete summade laialijagamist.

Kahju, õige asja nimel võiks ju kokku leppida, mitte BNS vahendusel argumenteerimata sõimukirju saata.