Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

22. september 2005

Kinnitan, valge poliitika on võimalik ja olemas

Olin valmistunud täna hea kolleegi Elmar Sepaga Tallinna volikogus arutlema määratluse - puhas ja räpane poliitika, üle. Olen teadupärast kasutanud poliitika ja poliitikute eetilisuse mõõdikuna piltlikult ja lihtsustamiseks skaalat must- valge. Kus skaala valge poole tipus on eetiline ja kõrge moraaliga poliitika ning teine pool piltlikult “must” Ehk siis määrdunud, räpane ja vastik.
Ilmselt ei soovinud Elmar minu seisukohti puhta ja räpase poliitika kohta kuulda, mistõttu keeldus ta veelkord ja avalikult minu poolt ette valmistatud kõnet kuulmast. Hea Elmar ja teised poliitikahuvilised, ärge häbenege — siin veelkord minu seisukohad sellel teemal:

Hea Elmar!

Tänan sisuka arupärimise eest!

Kuigi vanasõna ütleb, et Üheksa musta jõuavad rohkem küsida, kui üks valge vastata, ei jäta volikogu kodukord mulle muud võimalust kui siit puldist Sulle maailma asju selgitada.

Arupärimise sisuga on kõik loodetavalt kursis? Elmar muretses, et millised inimesed on ikka mustad ja millised valged.

Püüan õige lihtsustatult selgitada.

Maailmas on tänaseks hetkeks pisut üle 6,5 miljardi inimese. Tahtmata kedagi rassi või rahvuse pärast solvata, ei hakka ma nende kõigi nahavärvi siinkohal üle lugema.

Toon selle asemel hoopis niisuguse lihtsa võrdluse: Vana Euroopa juurtega, või siis veel täpsemalt määratletuna – kristlikust anglo-saksi kultuuriruumist pärinevaid inimesi on maakeral napilt 1 miljard. Ülejäänuid siis järelikult 5,5 miljardit.

Miks ma rõhutan just seda osa maailma rahvastikust? Aga sellepärast, et läänelik arusaam heast ja kurjast, lubatust ja lubamatust, puhtast ja määrdunust tuleneb just selle seltskonna tõekspidamistest. Ka suhtumine korruptsiooni, nii nagu seda käsitlevad Euroopa ja Ameerika mõju all olevad riigid, pärineb anglo-saksi kristliku kultuuriruumi inimestelt. Huvitava kokkusattumusena on enamuse nende inimeste algne nahavärv tõesti olnud valge.

Korruptsiooni osas aga on asi hoopis huvitavam. Suur osa mitte-anglo-saksi päritolu inimestest ei pea paljusid asju, mida meie korruptsioonina tunneme, üldse mitte patuks. Saddam Hussein pani kõik oma sugulased kõrgetesse ametitesse. Araabiamaades on väike protsent komisjonitasu tehingut sõlmivatele ametnikele normaalne asjade käik. Jaapanis kipuvad peaministrid valitsemisaja lõpuks osutuma suurte firmade suuromanikeks. Rääkimata siis Kesk-Aafrika või Lõuna-Ameerika äri- ja riigijuhtimistavadest.

Euro-Ameerikalikud kohtumõistjad püüavad kõigile neile selgitada, et nende arusaam asjadest on vale, et see on üks Bütsantsi värk, mida tänapäeval enam sallida ei saa. Neegrikuningad aga võtavad rahumeeli altkäemaksu edasi. Isegi humanitaarabi ei pääse. Kas keegi mäletab, kui suur oli Iraagi abistamiseks mõeldud “Nafta toidu vastu” programmi eeldatav korruptiivne tulu? CIA eelmise aasta raporti järgi oli see 1,7 miljardit dollarit!

Anna andeks, Elmar, et ma neid kõigile teada olevaid fakte siin üle kordan, aga tahaksin sellega meenutada, et Eesti on otsustanud kuuluda Euroopa Liitu. Seega, oleme ennast määratlenud samasse seltskonda selle miljardiga, kes väikest meelehead lepingu sõlmimisel või sugulaste tööle võtmist korruptsiooniks peab. Rääkimata hüvede saamisest poole hinnaga, valimiskampaania rahastamisest maksumaksja arvelt või lihtsalt riigi raha omastamisest.

Eestlased on seega valinud “puhta” tee. Nimetagem seda vastandina “määrdunule” kasvõi “valgeks”.

Ma ei ole Sinuga nõus, Elmar, kui Sa kinnitad, et enamus eestlasi eelistab “määrdunud”, korruptiivset ja mitte-euroopalikku suunda. Küll aga pean Sinuga kahjuks nõustuma, et suur osa eestlastest usub ikka, et poliitikasse ning võimule minnakse selleks, et seal raha teha, rahva tagant varastada ja isiklikku kasu saada.

Meie rahvas ei jagune mustaks ja valgeks, küll aga jaguneb poliitikute mõtteviis puhtaks ja määrdunuks. Kui rahvas arvab, et määrdunud mõtteviisiga poliitik sobib teda esindama küll, siis kahtlustan, et see on pigem tõhusa propaganda tulemus kui tegelik mõtteviis.

Sinu küsimus puudutas ka eesti erakondade värve. Kuigi sügise tulles ei kolleta ja puneta mitte ainult puulehed… Jätaksin selle osa küsimusest hea meelega disaineritele vastata.

Sinu küsimuses sisalduva väitega, et loomulikult on Res Publica hea ja Keskerakond paha, ei oska ma aga midagi peale hakata. Küllap siis nii on, kui Sa nii ütled. Sina oled ju kauem poliitikas olnud. Ja tead neid asju.

Mina kinnitan, et linna on võimalik ausalt valitseda. Ei pea tütart ja abikaasat tööle võtma. Ei pea erakonna toetajatele koledate majade ehituslube välja andma. Ei pea ilma konkursita sõlmima linnale kahjulikke lepinguid. Saab ausalt küll. Öelgu mustad mida tahes. Ja olgu nad maailma mastaabis enamuses. Eesti on valinud puhta tee, Tallinn on väärt, et me seda ka linnajuhtimisel arvestaksime!