Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

1. märts 2008

Kui ma saan jälle rahandusministriks…

Kirjutasin ajalehele Postimees arvamusloo sellest, kuidas riik on otsustanud kiusata 13 seaduskuulekat ettevõtjat, kellelt tahetakse välja nõuda ebaõiglaselt määratud maksuotsused.

1930. aastatel peeti Nõukogude Venemaal mitu näidisprotsessi teisitimõtlevate juhtpoliitikute üle. Näiteks 1936. aasta „16-ne protsessis“ võttis Stalin ette ka oma kunagised liitlased Trotski, Zinovjevi ja Kamenevi. Kõik mõisteti surma ja hukati veel samal päeval.

Praegu käib Tallinna halduskohtus „13-ne protsess“, mis on suunatud 13 seaduskuuleka ettevõtja, endiste Silvesteri aktsionäride vastu. Lähikuudel laieneb see protsess Tartu ja Pärnu halduskohtutesse ning riigiga hakkab kohut käima juba ligi 60 ettevõtjat! Tõsi kohtusse kaebajad on seekord kannatanud ise. Aga fakt – ebaõiglane maksuotsus sündis tänu peaministri, rahandusministri ja riigikogu rahanduskomisjoni esimehe soosivale hoiakule, mis väljendus mitteõigeaegses sekkumises. Saan aru, aga ei mõista heaks riigijuhtide käitumist, kes peavad eelkõige proletaarlastele meeldima. Nagu Stalini peaprokurör deklareeris: „Kogu meie maa ootab ja nõuab ühte: reeturid ja spioonid, kes tahtsid meie kodumaa vaenlasele maha sahkerdada, tuleb maha lasta nagu marutõbised koerad”.

Kui ma saan jälle rahandusministriks… , siis esimese tööna vabastan ma ametist maksuameti juhid. Eelmine kord olid selleks kõigile teada põhjused, mis olid kajastatud ka vastavas sisekontrolli ettekandes: Esiteks juhtkond lasi sorida tuhandete maksumaksjate pangakontodel. Võib olla ka Sinu omal. Teiseks, juhtkond kasutas politseilikke näidispoomise meetodeid. Näiteks sokutati Indrek Neivelti olematu asja toimikud ametnike poolt „Postimehe” lifti; kolmandaks töötajatele maksti preemiat ettevõtjatele ärategemise eest. Mida rohkem sunniti politseimeetoditega maksma, seda suurem oli maksuameti töötajate preemia. Kohus ei lükanud neid argumente ümber.
Repressiivmentaliteedist saadi ju juhtkonnavahetusega lahti! Milles siis tänase juhtkonna patt on?

Kallase-Laari tulumaksuseaduse mõte on ühene: kui Sa ei võta raha tarbimisse, vaid jätad ettevõtlusse see on investeerid, siis ei maksustata. Seda kinnitab terve rida maksuteoreetikute seisukohti aastatest 2001-2004, kaasarvatud tolleaegse maksuameti juhi ja hilisema rahandusministri rahvaliitlase Aivar Sõerdi kiri Sylvesteri omanikele 6.septembrist 2002 a. See tähendab ju seda, et kui ettevõtja müüb talle kuuluvad firma aktsiaid või osa neist maha, siis selleks, et tulumaksuseaduse mõtet järgida, tuleb need aktsiad eelnevalt viia holding-firmasse, et müügist laekuv tulu ei laekuks talle, vaid firmale. Igasugune firmas olev raha on ettevõtluses olev raha. Isegi siis kui ta lihtsalt on panga käsutuses. Loogiline! Tulu laekub firmasse ja on seega ettevõtte käsutuses. Kui eraisik midagi välja võtab isiklikku kasutusse, siis ta loomulikult peab maksma selle eest. Selline maksupoliitika esiteks vähendab tarbimist, teiseks soodustab investeerimist, neljandaks lihtsustab maksude haldamist ja neljandaks soodustab firmade efektiivsust, kuna me karista kasumi saajaid maksuga. Viimane on riigi konkurentsivõime tagamiseks minu meelest kõige tähtsam. Hea ja tark seadus!

Kui Hansapanga aktsiad läksid eesti aktsionäride jaoks pea et sundmüüki ja tuhanded aktsionärid tahtsid järgida maksuseaduse mõtet – see on suunatu kogu rootslastelt saadav tulu Eesti majandusse, siis ütles maksuameti juhtkond järsku, et suunake peale, kuid aga nad (maksuamet) võtavad eelnevalt sellelt tulult maksu. See on aga investeeritava kasumi maksustamine. Tegemist oli riigipoolse alatusega. Ametnike alatusega oma kodanike vastu! Üllatav oli see, et ka rahandusministrid ei astunud ettevõtjate kaitseks välja. Nagu eelmainitud, oli Aivar Sõerd isegi oma allkirjaga kinnitanud, et maksustatakse ainult isiklikku kasutusse võetavat tulu. Nüüd, kui oli vaja Eesti kodanikke riigi eest kaitsta oli ta enda lubaduse argpükslikult unustanud.

Täiesti arusaamatu on end ettevõtjate sõbraks tituleeriva erakonna peaministri ükskõikne suhtumine asjasse, stiilis „las kohus otsustab”. Töötavad sajad advokaadid, kümned ettevõtjad käivad kohut täiesti ilmselges asjas. Oleks piisanud vaid selgest sõnavõtust: „Reformierakonna ja Isamaaliidu poolt 2000. aastal vastuvõetud seaduse peamine mõte oli reinvesteerimist soodustada ja maksuamet peab eelkõige lähtuma sellest mõttest!” Ja asi oleks olnud lahendatud. Aga mida ei ole seda ei ole! Ka sotsist rahandusminister võiks olla järjepidev ja seista ka ettevõtjate eest, mitte väriseda kättemaksuhimuliste proletaarsete häälte pärast.

Mul ei ole hea meel, et meie valitsuses on mehi, kes sarnanevad prantsuse poliitiku ja diplomaadi Charles Maurice de Talleyrand`ga, kes on silmakirjalikkuse võrdkuju. Ta elas üle kolm valitsust kõrgetel kohtadel: “Minu arvamus? Milline minu arvamus? Mul on hommikul üks arvamus. Lõunaajal teine arvamus ja õhtul ei ole mul üldse arvamust!”

Originaal artikkel -> http://www.postimees.ee/280208/esileht/arvamus/314492.php