Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

30. mai 2013

Kui oleksin sügisest jälle Tallinna linnapea

Täispikk versioon 30.05.13 Postimehes ilmunud artiklist.

Kust leida Tallinna probleemide lahendamiseks raha? Väga lihtne, rumalused ja populism tuleb Tallinnast jäädavalt minema saata, kirjutab ettevõtja ja poliitik Tõnis Palts (IRL).

Kümme aastat tagasi sõnastasid sotsiaalteadlased väljendi „Teine Eesti“. Tänaseks on see kujund äraspidisel moel realiseerunud ning meil ongi praktikas välja kujunenud kaks Eestit: üks on Tallinn ja teine on kogu ülejäänud Eesti.
Esimeses Eestis arutame eesti rahva ja kultuuri püsimajäämise ja poliitika puhtamaks muutmise üle. Teisest aga teevad Võsareporter ja Seitsmesed Uudised verdtarretavaid sotsiaalpornograafilisi reportaaže: löökaukudes purunevad autod, haisvad asotsiaalid ühissõidukites, tunnelites ja tühjades majades, prügimäed ja räpasus, puuduvad lasteaiakohad ja kättesaamatult kallid noorte huviringid. Samal ajal määrab linnavalitsus oma ametnikele preemiaks 13. kuupalga, laiutab tasuta ühistranspordi, munitsipaal-TV, linnaosavanemate reklaammaterjalide ja munitsipaalkorterite odavmüügiga omadele.
Linnavalitsuse olulisemad ametnikud on sundparteistatud ja allutatud obroki maksmise kohustusele; maksumaksja palgal olevad parteilased peavad tööajast teiste poliitikute pihta sülge pritsima. Linnapea salajasele kontole Šveitsi pangas aga kogunevat sajad tuhanded eurod. See ei saa nii jätkuda.
Kas me oleme Tallinnas toimuvaga tõesti leppinud ja peame seda normaalseks? Pealinn koos ümbritsevate valdadega toodab 60 protsenti Eesti kogutoodangust, siia on koondunud oluline osa elanikkonnast, kultuurist, majandusest, riigihaldusest. Mulle meeldib presidendi üleskutse „Teeme Eesti korda“, võin Toomas Hendrik Ilvesele isegi näidata, millest Eesti korrastamist alustada: loomulikult pealinnast.
Teeme Tallinna korda ja uus hingamine jõuab ka Abja-Paluojale. Korrastamist vajavat on Tallinnas aga nii palju, et kõigest rääkimiseks tuleks kirjutada paks raamat. Seepärast, tsiteerides New Yorgi endist linnapead Rudy Giulianit – first things first. Keskenduda tuleb konkreetsetele ja mõjuvatele asjadele, mida saab ka reaalselt ära teha.

Kust leida vajalike asjade tegemiseks raha? Kulutada on lihtne, kuid pelgalt MUPO ja Tallinna TV sulgemisega säästab vaid sedavõrd, et pisut auke lappida. Lappimine aga Tallinna enam ei päästa, vaja on mõtteviisi muutust. Ehk, laenates Laine Randjärve poolt Foorumi saates väljendatud mõttekäiku, meie elulaadile ja efektiivsusele mõjub aukude lappimisest oluliselt rohkem see, et meid ei juhiks inimesed, kes valetavad ja ajavad piinlikku populistlikku jama.
Kui sulle surutakse peale teise kultuuri elemente, siis sa tunned end ahistatuna ega ole õnnelik. Tallinn aga kulutab igal aastal vähemalt 30 miljonit eurot Savisaare võimulpüsimise kindlustamiseks. Ühe valimisperioodi peale seega 120 miljonit eurot ehk vanas rahas 1,9 MILJARDIT. See tähendab, Savisaare jälle võimule valimine läheb igale Tallinna elanikule maksma vähemalt 4700 krooni.
Niisiis, kust leida raha? Väga lihtne, rumalused ja populism tuleb Tallinnast jäädavalt minema saata nagu Nõukogude armee 1994 aasta 31. augustil.
Bussipiletitest loobumise hind oli ca 15 miljonit eurot aastas ning kõiki selle populistliku sammuga kaasnevaid lisakulutusi ei ole me tänaseks veel näinudki. Kui bussisõit jälle tasuliseks teha, saab just sellise summa igal aastal millegi mõistlikuma tegemiseks kasutada. Inimesed ei taha elada räpases, lagunenud tänavatega ning lastevaenulikus linnas, kus bussisõit on tasuta. Teeme Tallinna korda ja küllap näeme, et linna elanike arv ei hakka tasuta bussisõidu kaotamise tõttu vähenema.
Lõpetada tuleb ka valikuline nn „elukalliduse kompenseerimine“, mis võtab linnaeelarvest igal aastal 7 miljonit eurot. Puudust kannatavate inimeste olukorda tuleb parandada üle Eesti, kuid seda tuleb teha teiste meetmetega. Riik on tõstnud ainuüksi sel aastal pensione ligi viis protsenti ja tõstab edasi. Praegune populistlik rahajagamine on läbinähtav katse eakate valijate hääli osta ning elutargad pensionärid lihtsalt muigavad selle peale. Lisaks on selline sissekirjutuse järgi raha jagamine ebaõiglane teistes omavalitsustes elavate pensionäride suhtes. Ei ole mõtet üritada võtta üle riigi funktsioone ja siis hädaldada, et raha ei jätku.
Tallinna TV-st ja linnavalitsusse loodud Savisaare propagandamasinast loobumine vabastab 5 miljonit eurot aastas.
MUPO täielik likvideerimine, nagu mõned erakonnad on soovitanud, ei oleks mu arvates otstarbekas, mingid funktsioonid võivad jääda. Kuid MUPO tiibu oluliselt kärpides on võimalik säästa 2 miljonit eurot aastas.
Läbi vaatamist vajab ka Tallinna sotsiaalkorterite programm. Teadmata küll täpseid telgitaguseid kokkuleppeid nende majade ehitajate ja finantseerijatega, usun, et ka siit on võimalik vabastada üsna mitu miljonit eurot aastas. Praegusel kujul on sotsiaalmajade rajamine ja pidamine mõttetu, populistlik ning korruptiivne tegevus. Ühest küljest ehitab linn juurde uusi kortermaju ning võtab sellega endale pikaajalised kohustused, teisest küljest müüb munitsipaalkortereid kellelegi soodushinnaga maha ja ajakirjanduse andmetel jõuavad need linnapea erakonnakaaslastega seotud ärimeeste kätte.

Mis on täna Tallinna tõelised murekohad? Mida saaks populismi asemel nende 30 miljoni € eest aastas teha?
Esiteks, turvaline ja professionaalne lastehoid on tänapäevases ühiskonnas nii elementaarne, et sellest on piinlik rääkidagi. Ohutu mängukeskkond ja pädev koolieelne õpe on inimõigus, seega peab igale lapsele olema tagatud lasteaiakoht. Logistiliselt õiges kohas asuv lasteaed võimaldab ka vanematel efektiivsemalt töötada ning elu sujuvamalt korraldada. Ometi on Tallinnas täna lasteaiajärjekorras 1500 last ning arvestades elanikkonna koosseisu, tekib lähiaastatel vajadus kokku kuni 4000 uue lasteaiakoha järele.
Jah, valimisaasta alguses on linnavalitsus lõpuks probleemi tunnistanud ning vähemalt sõnades on astutud ka esimesi samme, kuid vaja on oluliselt resoluutsemat käitumist. Vastasel juhul suureneb veelgi noorte perede äravool valdadesse, kus olukord lasteaiakohtadega on parem. Koheselt tuleb investeerida täiendavalt 11 miljonit eurot aastas (aastatel 2014 ja 2015) lasteaiakohtade juurde loomiseks ning teha seda arvestusega, et osa vanu lasteaedu, mis täna on ka logistiliselt ebaõnnestunud kohtades, oleks võimalik rakendada huviala- või ringitegevuse edendamiseks, kui lasteaiaealiste laste arv aastast 2016 taas vähenema hakkab. Sellega oleks lasteaedade probleem aegade lõpuni lahendatud.

Teiseks, spordi- ja ringitegevus. Ettevõtlus- ja töökeskkond on Tallinnas enamvähem hea, kuid mitte tänu tänasele linnavalitsusele, vaid linnavalitsuse tegevusele vaatamata. Kuid noorte ja tegusate inimeste elukeskkond vajab ka muud, eelkõige arenguvõimalusi lastele ning aktiivset kultuurielu.
Keskerakondliku juhtimise all on spordi- ja ringitegevust Tallinnas järjest koomale tõmmatud, eelkõige läbi linnapoolse rahastamise vähendamise ja lapsevanema omaosaluse suurendamise. Ühe lapse kergejõustikutreening näiteks maksab 610 eurot aastas, sellest linn tasub pearaha kaudu vaid 160 eurot. Lapsevanema kanda jääb 450 eurot. Lisaks on vaja osta dressid, tossud ja muu varustus vähemalt 100 euro eest aastas. Kui peres on kaks spordihuvilist last, maksab trenn lapsevanemale vähemalt 1100 eurot aastas. Ja seda tavalisele harrastajale, kui on tegemist edasipüüdliku sportlasega või rohkem varustust nõudva spordialaga, numbrid mitmekordistuvad, lisanduvad suvised laagrid jne.
Savisaar on teinud laste sportimise ainult rikaste võsukeste alaks. Paljud noored on seetõttu pidanud sportimisest või ringidest loobuma. Eriti raskesse olukorda on see seadnud paljulapselised pered. 2013. aastal on Tallinna laste ja noorte spordikoolide pearahaks ette nähtud 3,9 miljonit eurot. Seda summat tuleb kolmekordistada, et tagada kõigile soovijatele vähemalt ühes trennis osalemine. Sarnane on seis ka huviringidega, ka ringides osalemise linna osalus tuleb praegusega võrreldes miljoni euro võrra suuremaks teha.

Kolmandaks, kultuurile topelt rahastus. „Talendid koju“ oli tore kampaania, meenutas minu poolt kunagi Tallinnas püstitatud eesmärki „Talentide linn“. Mida on aga selleks vaja, et talendid tuleksid? Kus tahavad andekad ja võimekad inimesed elada? Ikka seal, kus on huvitav, kus toimuvad sündmused ning kus elu käib. Seepärast tuleb ka pealinna kultuuritegevuste rahastamist oluliselt suurendada, praegusega võrreldes kahekordseks.
Normaalne inimene ei taha Tallinna TV-d vaadata, ta tahab käia teatris, kontserdil ja näitusel. Kõigepealt tuleb täiendavat hapnikku anda linnaelanikele meeldivatele ja ka linnast tõelise kultuurilinna staatuseks vajalikele tähtsündmustele nagu Music week, PÖFF, Jazzkaar, Kuldne Mask, Birgitta festival jne.
Piinlik vastandamine Kultuurikatel versus Linnateater tuleb lahendada – koos vabandustega kultuuriavalikkuse ees. Mõlemad tuleb valmis ehitada, eraldades esialgu kultuuriga seotud tegevustele ja investeeringuteks täiendavalt 6 miljonit eurot aastas ja hiljem, kui lasteaedade programm läbi, just nii palju kui vaja pooleli olevate objektide kiireks lõpetamiseks. See on alates 2016. aastast 11 miljonit eurot igal aastal kolme aasta jooksul.

Neljandaks. Auk tänavas on auk ühiskonnas. Tänavaaukude vahel laveerimise tulemus ei ole ainult autoremondikulu. Liiklus on linna vereringe, mis paneb paika, millises meeleolus linlased oma päevi alustavad ja kui efektiivselt oma ülesandeid täidavad. Korralike tänavateta pole mõtet rääkida ei ühistranspordist, linna avalikust ruumist, turismist ega üldse mitte millestki tänapäevase linnakeskkonnaga seonduvast.
Tallinna teedehoolduse ja remondi raha on alates 2006. aastast igal aastal vähenenud. Teederemondi rahastamine on langenud 0,9 protsendini linnaeelarvest, seda on üle 2 korra vähem kui oli eelarvetes, mille keskerakondlik linnavalitsus minu linnavalitsuselt 2005. aastal üle võttis. Tallinna teed-tänavad vajavad kohe täiendavat 5 miljonit aastas lisaks. Koos riigilt laekuva teederemondi toetusega võimaldaks see taastada teederemondi mahus, mis pidurdab lagunemise ja hakkab olukorda parandama. Ja raha jääks isegi üle liiklussõlmedesse investeerimiseks.
Majanduse praeguse arengusuuna jätkudes võib lisaks arvestada Tallinna järgmise 4 aasta maksutulu suurenemist vähemalt 50 miljoni euro võrra. Muidugi saa seda raha enesestmõistetava kingitusena lihtsalt laiali pillata, pool sellest tuleb jätta inflatsiooni tõttu suurenevate kulude kompenseerimiseks. Kuid teise poolega lisanduvast maksutulust saab lahendada hulga linlaste väiksemaid probleeme.
Hea sõber Ott Lumi on kirjutanud, et valimiste lähenedes panevad erakonnad peale valimislubaduste plaadi, mis on nagu vanad head ABBA lood, kõigele tuttavad ja mitte millekski kohustavad. Kuna ma ise ei kandideeri, siis annan oma hääle erakonnale, kes äraleierdatud loosungite asemel näitab täpselt, kust oluliste asjade tegemiseks raha leida.

Kuna ma ise ei kandideeri, siis annan oma hääle erakonnale, kes äraleierdatud loosungite asemel näitab täpselt, kust oluliste asjade tegemiseks raha leida.

Kas me oleme Tallinnas toimuvaga tõesti leppinud ja peame seda normaalseks? Pealinn koos ümbritsevate valdadega toodab 60 protsenti Eesti kogutoodangust. Teeme Tallinna korda ja uus hingamine jõuab ka Abja-Paluojale.

Kokkuhoiukohad:
Tasuta ühistranspordi kaotamine – 15 miljonit eurot aastas
„Elukalliduse kompenseerimise“ lõpetamine – 7 miljonit eurot aastas
Tallinna TV-st ja propagandamasinast loobumine – 5 miljonit eurot aastas.
MUPO kärpimine: 2 miljonit eurot aastas.
Lisaks annab Tallinna sotsiaalkorterite programmist populismi ja korruptiivsuse kaotamine kokkuhoidu mitme miljoni euro jagu aastas.

Enam rahastust:
Lasteaiakohtade loomiseks – 11 miljonit eurot aastas
Kolmekordistada spordikoolide rahastamist
Suurendada huviringide rahastamist miljoni euro võrra
Kultuuriga seotud tegevustele ja investeeringuteks lisada 6 miljonit eurot aastas
Tallinna teedele-tänavatele täiendavat 5 miljonit aastas