Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

23. juuli 2005

Kunstimuuseum on osa talentide linnast!

Eile, 22.juulil küsis SL Õhtulehe ajakirjanik minult kommentaari KUMU teemadel. Olin valmis lahkelt neile ka oma seisukohti jagama. Kahjuks aga noppis leht välja vaid paar lauset minu pikast ja põhjalikust jutust. Siinkohal jagakski Teiega oma seisukohti.
Mina leian, et üks kolmest Tallinna arenguvaalast on talentide kasvatamine ja nende Tallinna meelitamine. Uue vaimukeskuse loomine aitab sellele kindlasti kaasa. Nii nagu ka kultuuritehasele vana katlamaja hoonete eraldamine Linnahalli läheduses mere ääres. Väga olulist rolli hakkavad need sammud mängima ka Euroopa Kultuuripealinna 2011 tiitli saamisel. Ainuüksi sellest, kui suudame uue kunstimuuseumi hoones käivitada kultuurielu hommikust õhtuni, piisab selleks, et võita meie rivaale kultuuripealinna tiitli taotlemisel. Aga sellega me ju ei piirduks.

Samal ajal olen endiselt seisukohal, et kultuuri oleks saanud toetada efektiivsemalt. Selle raha eest oleks näiteks saanud saata kümned ooperiõpilased igal aastal õppima La Scalas legendaarse Jenny Anveldi käe alla. Kujutava kunsti üliõpilasi oleksime võinud saata sadade kaupa Londoni Goldsmithi Kolledzisse või uude kunstimekasse Berliini. Ligi miljardi krooni eest oleks saanud kokku päris pika nimekirja talendikate kultuuriinimeste õpingute toetamisteks. Lisaks võiks kutsuda maailma korüfeesid meie muusika- ja kunstiakadeemiasse õpetama, meie teatritesse lavastama jne jne. Meil on palju andekaid kultuuri ja vaimuinimesi, kelle talent jääb rahapuudusel välja arendamata. On ju nii, et kultuur ei tasu end mitte kunagi rahaliselt ära. Aga kultuur tasub end alati ära.

Aga seda ei ole mõtet täna enam arutada. Otsus on tehtud ja maja on valmis. Nüüd tuleb tunda muret selle üle, et see maja hakkaks tallinlasi ja Tallinna külalisi võimalikult efektiivselt teenindama. Tahan, et just nii palju kui mahutab see maja maksimaalselt inimesi, oleks Õllesummeri sugustel pseudolaulupidudel vähem külastajaid. Teen selleks omalt poolt ka Tallinna linnapeana kõik, mis minu võimuses. Fanaatikud, kes suure töö ära on teinud, kinnitasid mulle, et esimeseks aastaks on KUMU ruumid kultuuriürituste jaoks praktiliselt reserveeritud. Jõudu suure projekti entusiastidele Marika Valgule ja Voldemar Prometile, et ka järgmised aastad sama edukad oleksid.

Mis veel oluliline on minu kui linnapea jaoks? Tegemist on arhitektuuriśedöövriga. See on meie Sidney ooperimaja. See maja peab saama ka linnakujunduses märgiks. Latt on paigas. Näiteks ka uus Sakala keskus peab sellest latist üle hüppama nii arhitektuuri kui kunsti mõttes.

Kokkuvõtteks. Kultuur ja kunst ei ole betoon (muidugi kui välja jätta ehituskunst). Kultuur on tegevus. Aga betooni peidetud loominguliline tegevus on kindlasti parem kui tegevusetusest igavlev betoon.

 
SL Õhtulehe ajakirjaniku versiooni minu jutust võite lugeda ajalehest endast