Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

29. august 2005

Lisame lähiajal remonditavate koolide nimekirja viis uut!

Täna oli mul meeldiv võimalus viibida Tallinna haridusjuhtide õppeaasta avanõupidamisel. Kiirustasin küll ise pärast tervitussõnu uue Tallinna lapsukese - Tallinna Ülikooli aktusele. Jõudsin aga edasi öelda sõnumi, mille üle ise väga rõõmus olen – nimelt lisame veel lähiajal remonditavate koolide nimekirja viis uut!

Lisaks Mustamäe Humanitaargümnaasiumile, Rahumäe Põhikoolile, Lasnamäe Vene Gümnaasiumile ning Linnamäe Vene Lütseumile tahame jõuda remondilepinguteni RKASiga ka Haabersti Vene Gümnaasiumi, Tallinna 32.keskkooli, Pelgulinna Gümnaasiumi, Kunstigümnaasiumi ja Üldgümnaasiumi suhtes. See tempo teeb rõõmsaks. Kindlasti jälgin, et järgmistena lisame siia nimekirja ka lasteaiad.

Paltsu kõnepunktid tänasel Tallinna haridusasutuste juhtide uue õppeaasta alguse nõupidamisel:

-  Me räägime päevast päeva koolide remondist. Jah, see ongi Tallinna linna kohustus. Hariduselu liidritena oletegi endale kindlasti selgeks teinud, et õppekavad ja muu sisu on eelkõige riigi küsimus. Hooned aga linna vastutada.

-  Siiski hoonetest palju tähtsamad on inimesed, kes nendes majades askeldavad. Olen külastanud paljusid koole ning märganud, et mitte remonditud ruumid või rikkalik materiaalne baas ei ole need, mis teevad koolist eliitkooli. See, et maja on remonditud ja puhas, on elementaarne, mitte elitaarne. Elitaarse õhkkonna loovad eelkõige õpetajad, kes koolis töötavad, õpihimulised lapsed, kes koolis õpivad, ning mõistvad lapsevanemad, kes aktiivselt kooliga koostööd teevad.

-  Selles, et õpetajad tahaksid koolis töötada, õpilased koolis innustatult õppida ning vanemad koolielus aktiivselt kaasa lüüa on oluline roll eelkõige koolijuhil. Just teie oskus õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid motiveerida teeb teie koolist eliitkooli.

-  Kusjuures elitaarse all ei mõista ma mitte ainult silmapaistvalt kõrgeid riigieksami tulemusi, vaid eelkõige seda, et lapsed ja koolitöötajad ennast koolis hästi tunneksid. Eliitkool on mu meelest selline kool, kuhu kõik tahavad igal hommikul hea meelega tööle või õppima tulla ning kust igal õhtul rõõmsa tujuga taas koju minnakse.

-  Nüüd hoonete juurde tagasi. Selleks, et kooli juhtkond saaks tegelda lastega, tuleb ta vabastada ehitusbrigadiri ja poliitilise kerjuse staatusest. Koolimajade korda tegemine ja korrashoidmine, tuleb viia seisu, kus direktoril piisab ühest telefonikõnest, et ehitusmehed
jookseksid. Koolijuht peab saama peremeheks. Täna see üldjuhul ei ole nii. Ideaalne on see, kus kooli direktoril piisab vaid ühest telefonikõnest hoone haldurile ning tekkinud probleemid peavad saama kiiresti lahendatud. Sest vastasel korral võib kooli- või Haridusameti juht pöörduda kohtusse ning nõuda viivitamatult probleemi lahendamist ilma, et sellega kaasneksid koolile või linnale täiendavad kulutused.

-  Teine pool asjast on lastele lihtsalt tervislike tingimuste loomine. Paljud teist on lapsevanemad ise. Te ju soovite, et Teie lapsed õpiksid kõikidele normifdele vastavates majades. See tagab neile hea tervise kogu eluks. Olen seadnud endale ülesandeks, et kõik täna kooli minevd lapsed peavad lõpetama remonditud majas. Tänaseni see ei olnud võimalik.

-  Tallinnas on minu linnapeaks oleku aastaga remonditud 4 kooli. Veel viie kooli remondiga on põhimõtteliselt alustatud, sõlmitud on lepingud Riigikinnisvara Aktsiaseltsiga, kes koolid korda teeb ja hiljem need ka korras hoiab.

-  Usun, et nõustute minuga, kui ütlen, et haridusvaldkond on olnud siiani tugevalt alarahastatud. Koolide korrasoleku sidumine RKAS-iga muudab seda olukorda kindlasti oluliselt ning kokkuvõttes võidavad sellest kõik - nii õpetajad, õpilased, lapsevanemad kui ka ülejäänud linnakodanikud.

-  Olen saanud Haridusameti juhatajalt kinnituse, et koolide remont RKAS-i abiga hoogustub veelgi. Ametis on ette valmistamisel järgmise viie kooli remondilepingud. Usun, et Haabersti Vene Gümnaasiumi, 32. keskkooli, Pelgulinna Gümnaasiumi, Kunstigümnaasiumi ja Üldgümnaasiumi lepingud saavad volikogu heakskiidu veel enne oktoobri keskel toimuvaid valimisi. Pärast seda võib tõdeda, et neljandiku Tallinna koolimajade remondimured on lahendatud.

-  Miks ma räägin nii palju kooli hoonetest!? Aga sellepärast, et remontimata koolid on paraku Eesti jaoks reaalsus! Hoonete olukord on sõltunud poliitiliste katusepanijate suvast, mitte tegelikust olukorrast. Tallinnas teeme korda kõik koolid!

-  Osalemine rahvusvahelises uuringus (TIMSS2003), andis meile kindlust, et hariduse sisuga oleme õigel teel. Tahan, et Eesti suurima koolipidajana jõuab Tallinn ka koolikorralduslikult samale pulgale.

-  Soovin teile head uut algavat õppeaastat ning usun, et Tallinna koolid elavad käesoleval aastal alanud ning järgmised neli kuni viis aastat kestva intensiivse remondi perioodi üle suurema nurinata, sest kõik Tallinna koolimajad peavad korda saama. Soovin, et viie aasta pärast võiksime tõdeda, et kõik Tallinna koolid on muutunud eliitkoolideks, seda nii sisult kui vormilt.