Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

20. mai 2005

Ma ei ole Stalin

Ma ei ole Stalin, nagu üks kodanik hiljuti ajalehes arvas. Tallinna planeerimist ei hakata kunagi juhtima, nagu Volgogradi ülesehitust. Aga midagi pole parata – linna asjade õigele järjele aitamiseks tuleb mõnikord mõnevõrra kõva kätt kasutada.

Näiteks, kui kinnisvarakaupmees püüab linlaste pikisilmi oodatud tee-ehituse alguse edasilükkamisega müstilist vaheltkasu välja pressida. Sundvõõrandamine üldise avaliku huvi täitmiseks on oluline demokraatia põhimõte. Seda tuleb rakendada, kui omakasupüüdlikud üksikisikud oma huvid avalikule huvile vastu asetavad.

Kohti, kus linnavalitsus saaks, kuid seni on kartnud endale antud õigusi avalikes huvides paremini ära kasutada, on teisigi. Linnapead peaksid oma otsustes eelkõige lähtuma linna paremast käekäigust ja oma südametunnistusest. Mitte parteikaaslaste isiklikest ambitsioonidest. Mitte sõprade ärihuvidest. Mitte riigiameti mugavamast äraolemisest.

Linnapeana olen teinud palju asju, mida pahatahtliku suhtumise korral võib dikteerimiseks nimetada. Aga mis muidu poleks tänaseks teoks saanud.

- Surusin koolide remonditempo tõstmiseks RKAS-le peale nende esialgsetest plaanidest oluliselt kiirema töögraafiku.
- Lõpetasime linnale kahjulike Unicomi lepingute kaitsmise. Ootepaviljonide seintel naeratavate oravapoiste heldekäelised lepingud tõid linnale kümneid miljoneid kahju. See tähendas sadu kroone igalt linna maksumaksjalt!
- Tõime teerullid ja asfaldilaoturid tänavatele ja hakkasime teid parandama.
- Loobusime Juhkentali tänava kruntide koosmüügi kavast, millega naaberkrundi omanik plaanis linna arvelt üle kümne miljoni kasu lõigata. Lõpetasime reformide ja liivakastidega kiitlemise linnaosalehtedes.
- Alustasime uuesti rannaalade planeerimist, et linn saaks lõpuks ometi
merele avatud.
- Suunasime uuele arutelule üle mõistuse suured kinnisvara-arendusunistused, mis linnaruumi ähvardama kippusid – Viru teine torn, Sakala hiigelkeskus, TOP-edasiehitamine mööda Pirita teed.

Kui kellelgi on tundunud, et see on linnapea liigne diktaat olnud, siis küsigem, kuhu on varasemad leebed helde rahajagamiskäega linnavalitsused jõudnud? Sõpradele – valijatele kingitusi teinud? Seda küll. Midagi linnakodaniku heaks? Mitte eriti.

Minu tee on Stalini omaga ristunud ainult Harju tänaval. Stalin lasi punastel naislenduritel algatada Harju tänava tänase kehtiva detailplaneeringu. Mina tahan alustada uut detailplaneeringut, millega Harju tänav saab oma sõjaeelsed kontuurid. Nii palju on mul siis Staliniga ühist.