Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

25. veebruar 2015

Meie nafta on Saaremaa kaunis loodus

Saaremaa rahvaarv on viimase 10 aastaga vähenenud 3 000 inimese võrra, sama tempoga jätkates on saar juba 100 aasta pärast inimtühi, tegelikult isegi kiiremini, sest allakäigutee viimasel lõigul kiirus kasvab. Kahju, et me pole jõudnud kokkuleppele tõsiste ja konkreetsete regionaalpoliitiliste sammude osas ning oleme raisanud aega asendustegevustele. Mis kasu on kooseluseadusest, firmaautodest käibemaksu välja väänamisest või 1000-euroste arvete deklareerimisest, kui inimesed ära kaovad?

1500 uut töökohta – see on reaalne

Saaremaal ei ole naftat, mis võimaldaks kohalikel hõimupealikel maapõuest raha välja pumbata ning ise kuigivõrd pingutamata priiskavalt tarbida. Ja see on õnn, sest maailmas on küllalt näiteid, kui hoolimatult energiašeigid looduskeskkonna ja kaaskodanikega käituvad. Kuid meil on ilus ja paljudes kohtades veel risustamata loodus, on mererannad ja matkarajad, on kultuurisündmused ja huviväärsused, mis lubavad mõistliku majandamise korral end ära toita ja lapselastelegi looduskaunis piirkond ning tervislik töö- ja elukeskkond pärandada.

Sajad tuhanded turistid ja suvesaarlased otsivad igal aastal oma puhkuseplaane tehes üles Saaremaa praami sõidugraafiku. Nemad ongi Saaremaa loodusressurss, tarbijad, kellele me oma kauni looduse nautimise võimalust müüa saame – koos söögi-joogi, matkatarvete, muusika, majutuse ja muude lisadega. Ja õnneks on see end taastootev ressurss. Mida enam muu maailm linnastub, tsiviliseerub ja reostub, seda kõrgemalt hinnatakse puutumatut loodust, puhast merd ja rahu.

Olen algatanud mitu reaalset tegevuskava, mille eesmärk on Saaremaa ressurss paremini kasutusele võtta ning need 1 500 uut töökohta Saaremaale tekitada. Ühel või teisel viisil on need tegevused seotud turismi- ja puhkemajanduse teenindamisega, alates suurtest SPA-dest ja hotellidest, toitlustajatest, teenindajatest, turismitaludest, põllumeestest ning lõpetades kasvõi taksojuhtide ja ehitusettevõtjatega, kes ehitavad ja remondivad majutusasutusi või püstitavad suvesaarlastele suvilaid. Kava võimaldab luua töökohti ka väljaspool Kuressaaret, mis on Saaremaa kui terviku kestliku majanduse seisukohalt eriti vajalik ning kasulik igale saarlasele.

Hästi korraldatud suurüritusi saavad nautida ka saarlased

Mitmed Saaremaale kuulsust toonud kultuurisündmused, spordivõistlused, rallid, festivalid ja muud rahvarohked ettevõtmised jäetakse tihti vaid mõne tuhande € suuruse eelarveaugu tõttu korraldamata või korraldatakse vähendatud kujul. See aga tähendab tuhandete või kümnete tuhandete külastuste mittetoimumist, tulu jääb piirkonda tulemata. 250 000 € täiendava toetusrahaga on võimalik tuua Saaremaal turule või äratada ellu 8 kuni 10 suurüritust.

Taristusse tuleb investeerida

Suursündmuste loomine või ellu äratamine ja uute turistide saabumine tähendab ka vajadust infrastruktuuri arendamiseks ja rekonstrueerimiseks ning avaliku ruumi korrashoiuks. Alates liikluse ja jäätmekäitluse korraldamisest ning lõpetades viitade paigaldamisega, ka selleks tuleb kohalikele omavalitsustele vahendid anda.
Saaremaad kui turismisihtkohta saab paremini turundada

Saaremaa tegeleb enda reklaamiga juba praegu tublisti, riiklikust panusest läheb turundusele ja üritustele 50 000 € aastas, tegelejaid on ka era- ja mittetulundussektoris. Kuid külalistevoo suurendamiseks, sealhulgas Saaremaa erinevate piirkondade tutvustamiseks turismisihtkoha ning suurürituste toimumispaigana vajaks turundustegevus märgatavat võimendust, Saaremaa kohta kokku võiks see olla 150 000 – 300 000 € aastas lisaks.

Et suurendada külastajate arv 10 aastaga kahekordseks, oleks eesmärgiks investeerida Saaremaa külastusmajanduse arendamiseks täiendavalt 500 000-1 000 000 € aastas. Selle tulemusel võiks otseselt külastusmajandusega hõivatud töökohtade arv hinnanguliselt suureneda 1 000 võrra.

Turist võiks iga praamisõiduga investeerida Saaremaa majandusse 1 € rohkem

Teame Saaremaa turistide ja suvesaarlaste liikumist päris täpselt, sest praamiühenduse abil on külalistevoogu lihtne mõõta. Seda voogu pisut suunates ja kujundades saab töökohtade loomiseks palju ära teha, kaasa arvatud sügis-talve-kevadhooajal ning väljaspool seniseid suuremaid turismikeskusi. Kirjeldatud lisainvesteeringute allikaks oleks nn külastustasu. Hirm, et see võiks Saaremaa turistide arvule tervikuna negatiivselt mõjutada, on põhjendamatu. Keskmise tallinlase reis Saaremaale maksab koos kõigi kuludega vähemalt 100 €. Kohv praamil maksab 2 € ja kui külastusmaks on praami pileti hinnale lisatud 1 €, on negatiivne mõju turistidele arvule kindlasti sadu kordi väiksem, kui külastustasust turismiteenuste parandamisse investeeritav 500 000 kuni 1 000 000 € aastas. Praamipiletile tuleb kirjutada, et külastustasu läheb Saaremaa külaliste paremaks teenindamiseks, majanduse arendamiseks ja lahedamate ürituste korraldamiseks.

Üleminekuperiood

Et hinnatõusust tulenevaid riske vähendada, võib näiteks 3 aasta jooksul külastustasu korjata praamipileti hinda tõstmata. Selleks tuleb riigi poolt mittesaarlastele kehtestatud pileti hinda ajutiselt 1 € võrra vähendada, nii et pileti maksumus jääks samaks. Kui külastajate arv hakkab tõusma, siis võib pileti hinna järk-järgult uuesti endisele tasemele tõsta – aga ei pruugi, sest suurenev praamipiletite müük toob juba ise lisatulu. Väljaspool Saaremaad sisse kirjutatud saarlastest õpilased ja muud sarnased tundlikud ja õigustatud reisijategrupid võib aga külastustasust üldse vabastada.

Külastustasu raha läheb otse valdadele

Kuna külastustasu kuulub kohalike maksude hulka, mida saavad koguda vaid kohalikud omavalitsused, siis sõlmivad Saaremaa vallad ja Kuressaare linn lepingu, mille alusel Saaremaa omavalitsused volitavad ühiselt praamiliini operaatorit külastusmaksu koguma. Kogutud raha jagatakse omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvuga.

Aastas laekuks omavalitsuste kaupa järgmised summad, siin näites on esitatud arvestus üleminekuperioodi esimese aasta eeldatava laekumise järgi:

Kus on ülejäänud 500 uut töökohta?

Seni olen kirjutanud 1 000 töökoha loomisest turismisektoris. Ülejäänud 500 täiendavat töökohta tekivad Saaremaale, kui teostuvad järgmised regionaalpoliitilised sammud: merenduserialade õpetamise taastamine TTÜ Kuressaare kolledžis, lennuliikluse tihendamine Tallinnaga, Mõntu-Ventspilsi laevaliini taaskäivitamine, randluse kui eluviisi väärtustamine, rannameresõidu taristu ja päästevõimekuse loomine, IRL-i maksureform ja vanemapensioni taastamine.

Need abinõud teenivad sama eesmärki – anda kohalikele inimestele parem võimalus toimetulekuks. Kui inimestel jääb maksureformi või vanemapensioni tõttu rohkem raha kätte, liigub see raha kohalikesse teenustesse ning tarbimisse. See aga tähendab, et teenuseid osutavad ning kaupu pakkuvad ettevõtted saavad luua uusi töökohti. Kui Kuressaares hakatakse mereharidust andma, jääb kodusaarele rohkem noori, kes omakorda toovad endaga kaasa uusi võimalusi ja vahendeid, olgu selleks siis spordi või huvitegevusega seotud töökohad või laienevad lasteaiad.

Taastuvenergiast peavad kasu saama kohalikud inimesed

Suured elektrituulikud ei sobi saarte loodusse ja nende asemel tuleks juurutada väiksemaid, eramutesse ja talumajapidamistesse sobivaid taastuvenergialahendusi, algatasin selleks ka vastava seaduseelnõu, mis tuleb järgmises Riigikogu koosseisus lõpuni menetleda. Kes teab kedagi, kes on suurte elektrituulikute püstitamiselt saanud isiklikult midagi head või kasulikku, näiteks töökoha, ühekordse või püsiva sissetuleku, odavama elektri või paranenud elutingimused? Kellele aga need suured monstrumid ei meeldi, kelle elukeskkonda on need müra või vibratsiooniga halvendanud, kelle vaate rikkunud? Just, teisele küsimusele vastas rohkem saarlasi.

Ka suurte tuulikute asendamine väikeste taastuvenergialahendustega on osa 1 500 uue töökoha loomise programmist. Kui taastuvenergia tasu hakkavad saama mitte üksikud pealinna ärimehed, vaid tavalised Saaremaa inimesed, suurendab ka see kohapealset kaupade ja teenuste käivet ning tekitab uusi töökohti. Ning mis kõige olulisem – me ei lase oma peamist looduslikku rikkust üksikute ärimeeste lühiajalise kasumi huvides ära risustada. Isegi päris naftariikide šeigid hoolitsevad oma loodusvara eest ega lase naftat näiteks veega lahjendada, et nii suuremaid mahtusid saavutada.