Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

15. august 2005

Miin Tallinna ja kaitseministeeriumi suhetes

Sõjasadama teemalises arutelus on justnagu uus argument välja toodud - Haagi konventsioon (konventsiooniga saab tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehe kaudu). Heldur Unt kirjtab Äripäevas, et Haagi konventsiooni pole vaidluse osapooled varem teadvustanud. See pole päris õige. Olen konventsioonist muinsuskaitsjatega palju rääkinud, kuid kuna selles osas on lähemal ajal suuri uudiseid oodata, pole pidanud kultuuriväärtuste kaitse temaatika sidumist sõjasadamaga õigeaegseks. Nüüd siis on teema päevakorral. Kuna kõik ei pääse Äripäeva veebiversioonile ligi, siis lubatagu artiklit siinkohal viitega Äripäevale refereerida.

Juba mõnda aega vaidlevad Tallinna linnavõimud ja kaitseministeerium Miinisadama tuleviku üle. Tallinn kaalub võimalust saata linnavolikogule otsustamiseks eelnõu, mis näeb ette Miinisadama kui militaarsadama viimise vanalinna lähedusest mujale. Linnapea Tõnis Palts plaanib selle mereäärse ala avada linlastele ja rajada sinna elamurajoonid. Seda tauninud kaitseminister Jaak Jõerüüt pöördus Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Toivo Tootseni poole palvega aidata vahendada linnavõimudega suhtlemist.

Miinisadama väljaviimine Tallinnast võib tähendada NATO 290 miljoni kroonisest abirahast ilmajäämist, samas toob mere­turism aastas sisse 2 miljardit.

Minister Jõerüüt põhjendab oma pöördumises, et valitsuse kinnitatud otsuse alusel on mereväebaasi väljaarendamiseks järgmise viie aasta jooksul ette nähtud investeeringuid 290 miljoni krooni ulatuses. Samuti loodab minister lähtuvalt sadama heast sobivusest NATO tugisadamana täiendavalt rahastamist NATO vahenditest 290 miljoni krooni ulatuses. Tallinna linnavõimud ei taha aga ministeeriumile Miinisadama kaide remondiks ehitusluba anda.

Vaidlevad pooled on oma seisukohti argumenteerides unustanud ühe õigusliku nüansi, mis on vaidluses oluline ja mida peavad arvestama mõlemad vaidlevad pooled.

Nimelt on Riigikogu ratifitseerinud rahvusvahelise kokkuleppe, nn Haagi konventsiooni, mille kohaselt tuleks Miinisadam kui militaarobjekt Tallinnast kui UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast linnast kohe välja viia. Rahvusvahelise konventsiooniga võetud kohustust ei saa eirata. See näitaks Eesti suutmatust oma kohustust täita ning ka meie partnerid Euroopa Liidus ei mõistaks meid.

Juhin tähelepanu seigale, et hiljuti kirjutas Lloyds List (vt ÄP, 18.07.), et Euroopa Komisjon hoiatas Eestit seoses suutmatusega ellu viia ELi sadamaid ja laevandust puudutavaid seadusi. Tegemist on viimase hoiatusega enne asja üleandmist Euroopa Kohtule.

Kaitseministeerium oli Miinisadama kui militaarobjekti sobimatusest vanalinna vahetusse lähedusse juba varem teadlik ja sellest johtuvalt tellis 1998. aastal uuringu militaarsadamate väljaviimiseks mujale. Kahjuks on minister käesoleval juhul selle unustanud.

Juhiksin tähelepanu veel ühele tähtsale aspektile, millele vaidlevad pooled ja riigikogulane Toivo Tootsen ei ole tähelepanu pööranud. Tallinna linn, planeerides algatada uut mereäärse ala üldplaneeringut ja sooviga kehtestada seal ajutine ehituskeeld, võib Tootseni hinnangul riigile tähendada 290 miljoni kroonisest NATO abirahast ilmajäämist.

Vaidlevad pooled ja Tootsen on tähelepanuta jätnud fakti, et mereturism toob riigile sisse ligi kaks miljardit krooni. Seega on suurused võrreldamatud. Kuid Eesti riik ja Tallinna linn võivad sellest tuluallikast ilma jääda, kui me ei suuda tagada meie külaliste turvalisust. Kahjuks käesoleval ajal ohustavad sadamad Tallinna vanalinna. Teatavasti läbivad kesklinna ohtlikud veosed ja Põhja-Tallinna sadamas laaditakse pidevalt ohtlikke aineid ja eriti ohtlikku ammooniumnitraati, mis võib vale tehnoloogia või kuritahtliku süütamisega tekitada vanalinnale suuri purustusi.

On vaja üldplaneeringut, mis tagaks meie tuhandetele külalistele turvalisuse. Kui me pole selleks operatiivselt võimelised, võime kaotada oma olulise tuluallika. Seda teemat tuleks käsitleda üleriigiliselt, sest taolised ohud on ka Tartus, Paldiskis ja mujal ning neid ei saa ignoreerida. Lahendus Tallinnas oleks raudtee ümbersõidu rajamine. Kuid miski ei takista riigil ega linnal keelata ohtlike kaupade vedamist läbi kesklinna. Seda ootavad pealinlased juba 1998. aastast.

Loodetavasti Tallinna linnajuhid ja kaitseministeerium leiavad vaidluses lahenduse, mis rahuldab mõlemat poolt – meid kõiki.

Loe artiklit Äripäevast