Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

23. veebruar 2006

Nõukogude naislendurite detailplaneering viiakse ellu

9. märtsil 1944. aastal vormistasid nõukogude naislendurid Moskva kindralstaapides valminud eskiiside järgi Tallinna kesklinnas mitu detailplaneeringut. Neist mastaapsemad olid Estonia ümbruse ja Harju tänava piirkonna uued planeeringud. Tänu Tallinnas säilinud kultuuri- ja eestimeelele ei lastud Estonia detailplaneeringut käiku, vaid taastati kangekaelselt Estonia teater. Olgugi, et väikeste sotsialistlike groteskidega, milleks on näiteks suurepärane Elmar Kitse, Richard Sagritsa ja Evalt Okase laemaal.

Küll aga ootas Harju tänava stalinlik planeering ära vastava valitsuse, et täies hiilguses realiseeritud saada. Eriti nihilistlik on see, et selle realiseerimisega pannakse 3000 Tallinna koolilast veel vähemalt aastaks kuues koolis ebasanitaarsetes tingimustes oma igapäevast õppetööd jätkama. Just selle 150 miljoniga, mis selle detailplaneeringu kehtestamiseks kavatsetakse kasutada, saaks remontida nii paljudele lastele koole Tallinnas. Aga eks seegi ole nõukogulik. Tegemist on suurushullustusega ajal, kui kultuur, haridus ja tervishoid kiratsevad.

Austusest 9. märtsil 1944. a. hukkunute ja Tallinna laste suhtes palun mina, Tõnis Palts, linnavalitsust loobuda nende kruntide tagasiostmisest.

Harju tänav tuleb lahendada kompromissina. Seal, kus on varemed, tuleb ehitada välja tänav sõjaeelsel kujul, kus on täna muru, tuleb muru jätta. Naiivne on arvata, et kui juba on haljasala rajatud, siis kunagi hiljem selle asemel keegi julgeb maju rajada. Praegu on see unikaalne võimalus – matame varemed ehitiste alla, säilitame muru, säilitame vaated, remondime koolid. See oleks terviklahendus.