Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

19. aprill 2005

Palts esines TTÜ vilistlaskogu korralisel aastakoosolekul

Tõnis Palts esines 19.aprillil Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaskogu liikmena vilistlaskogu korralisel aastakoosolekul:

Lugupeetud rektor Keevallik, rektorikandidaadid Liik, Sürje ja Andres Öpik, vilistlaskogu liikmed, daamid ja härrad!

Pikas perspektiivis edukaks olemiseks on tarvis väärt visiooni. Meie visioon ei ole kõrged majad. Tallinna visioon on 3T-d: talendid, tehnoloogia ja tolerants. Kõigi nende puhul on TTÜ oluline tegija. Ülikool on nii talentide tootja kui ka avastaja. Kes siis on veel tehnoloogia kesksem kui TTÜ? Üliõpilased on alati ka sallivuse ja tolerantsi kandjad ühiskonnas.

Linn ei saa astuda riigi asemele riigi kohustusi täitma. Siis jääksid meil oma kohustused täitmata. Sellest tulenevalt võib küll täna öelda, et ülikool on linnale andnud kõike, mida linnal vaja, vastu aga ei ole saanud midagi.

Sellest tulenevalt võin siin küll käe südame panna – linn oma kõrgkoolidele võlgu. Tõsi, oleme pakkunud moraalset toetust nii võitluses Tallinna Ülikooli loomise eest kui ka väikest materiaalset toetust üliõpilaselu turgutamiseks. Viimase näitena nimetan ära otsuse luua üliõpilasmaja ja toetada seda materiaalselt.

Esinen kui vilistlane ja koduülikooli patrioot, tänane linnapea ja poliitik. Aastad 1971-1976, mil õppisin TPI-s raadiotehnika eriala, olid ühed parimad aastad minu elus. Hindan kõrget toona saadud inseneriteadmisi. Olen juba siit puldist öelnud, et ma tänan seda kooli, et ta on andnud mulle plokkskeemiliku mõtlemise. Iga asi peab olema selgelt defineeritud ja kindlas ajalises järjekorras. Usun, et olen saanud seda edukalt kasutada ilma poliitromantikasse laskumata. Sama tugevat loogilist mõtlemist hoomavad täna 6 seitsmest linnavalitsuse liikmest, kes on TTÜs õppinud. Mitmedki meist on TTÜ-st saanud teaduskraadi (Jüri Ratas, Aivar Reivik).

Kui nn looduskaitsjad, kes pidurdasid kohtu teel linna ja TTÜ ühise projekti TTÜ laiendamiseks siin naabruses oleksid õppinud raadiotehnikat, siis nad oleksid ehk aru saanud, mis on tähtis ja mis järjekorras tuleb asju ajada. Siis oleks praegu ehitusel kopp juba maasse löödud. Kahju, et kõik ei mahu marjamaale – TTÜsse.

Poliitikuna, linnapeana ja insenerina teeb mulle muret, et me ei oska hariduselu Eestis juhtida selgelt ja läbipaistvalt. Kõrghariduse toetus peaks minema riigi poolt sinna, kus ühe krooni eest saaks kõige rohkem vastu. Mina usun, et Tallinna Ülikoolidel on selles osas tohutu potentsiaal. Kahjuks jagatakse vahendeid täna ebaefektiivselt. Tihti tehakse kõrgkoolide toetamise läbi regionaalpoliitikat või tuuakse põhjuseks mõni hariduse väline argument. See käib nii riikliku tellimuse kui ka investeeringute kohta. Kui öeldakse, et ühes teises linnas on vaja ülikoole rohkem toetada seepärast, et mingis linnakeses elu välja ei sureks, siis tegemist on karuteenega Eestis kõrgharidusele tervikuna. Eriti imelik, kui selliste argumentidega esinevad muidu tuntud haridustegelased. Paralleele võiks tõmmata siin põllumajanduse toetamisega. Kaeva palju tahad eurosid koos sõnnikuga Eestimaa kivisesse pinnasesse, banaane kasvama siin ei hakka. Sama on ka kõrgharidusega. Kui ikka teaduspotentsiaalsed inimesed kogunevad üha rohkem Tallinna, kui Tallinnal on üha parem kommunikatsioon muu maailmaga, siis iga siin teadusse ja haridusse pandud kroon toob meile rohkem tagasi kui mõnda Lõuna-Eesti väikelinna paigutatuna. Regionaaltoetusi tuleks jagada eelarvest nii öelda õigete ridade alt, siis saaksime ka aru, kus on kõrghariduse efektiivsus peidus. Siin on mul poliitikuna veel palju ära teha.

Üks asi kus ma näen täna suurt võimalust maailmas edu saavutamiseks on meie geograafilise läheduse ära kasutamine Helsingiga. Helsingi kesklinnast jõuab Tallinna kesklinna kohati mugavamalt kui Viimsist. See annab suure võimaluse vastastikuseid investeeringuid kõrgharidusse maksimaalselt efektiivselt ära kasutada.

Tallinn on tähtis linn. Oleme pealinn, haridus-, kultuuri- ja teaduslinn, tehnika- ja tehnoloogialinn. Kõigis neis valdkondades oleme oma seisundit kindlustamas ja arendamas. Pea üheski valdkonnas Eestis ei toimu midagi ilma TTÜ-s koolitust saanute kaasabita (ehitus, teedeehitus, energeetika jms). Üheskoos suudame üha uusi asju ära teha, linna ilusamaks, innovaatilisemaks ja mainekamaks muuta.

Peagi ees rektori valimine. Kõigi rektorikandidaatide näol tegu visiooniga meestega. Valige neist välja parim, ning võime olla üheskoos kindlad, et uus rektor suunab TTÜ edukalt uude viisaastakusse. Suur tänu senisele rektorile Andres Keevallikule, kes koduülikooliga seotud tervelt 44 aastat. Loodan, et tema side ei katke.

Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna linn on aastaid teineteise kõrval seisnud. Ning seisavad edaspidigi. Üheks sidustajaks on hästitoimiv vilistlaskogu.

Soovin Teile jaksu ja jätku!