Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

19. mai 2005

Paltsu kommentaar maksuotsuse vaidlustamise kohta

Kuigi minu lubatud tähtaeg materjalide avalikustamiseks ei ole veel jõudnud, pakub teema paljudele jätkuvalt huvi. Seepärast alustan teema kommenteerimist ka oma veebis, kuigi vaide menetlemine ei ole veel lõpuni jõudnud.

Maksuotsus ja selle kommentaarid 

Maksuamet (MA) on teinud eraisik Tõnis Paltsu suhtes maksuotsuse. Äripäevas on otsusega seotud asjaolusid kirjeldatud ühekülgselt ja tendentslikult.

Otsuse sisuks on Hollandi Kuningriigi (ehk EL liikmesriigi) ettevõtte tulubaasi automaatne ülekandmine Paltsu kui füüsilise isiku isiklikuks tuluks. Vaatamata, kas ettevõte on Paltsule kasumit jaotanud või mitte. Seega, Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtte tulude ja Paltsu kui isiku tulude vahele on pandud võrdusmärk, ilma et Palts oleks raha faktiliselt endale saanud.

Ettevõtte ja selle registreerimise asukoht

Et igal isikul on äris erinevad huvid, tegutsetakse vastutuse jagamiseks ja piiramiseks firmade kaudu. Siis ei riski ärimees ärilise ebaõnne korral oma isikliku varaga. Selline on loogika ja tavad. Vaadake kasvõi börsiaktsiate omanikke, suuremad portfellid kuuluvad firmadele, mitte üksikisikutele ja põhjuseks ei ole mitte asjaolu, et omandisuhteid segasemaks või keerulisemaks muuta, vaid selliselt maandatakse ärilisi riske.

Eraisik Palts ja minu äripartnerid (kokku 8 isikut, sh. välismaalased) vajasid ühiseks äritegemiseks ühist äriühingut. 1998-1999.a. ei olnud Eesti kahjuks veel sellisel määral õiguskindlust sisendav maa, et välismaalastest investorid ja nõustajad oleks soostunud Levicomi kapitaliseerimisel ja kolme Balti riigi turgudel edasi tegutsemisel siinset keskkonda Hollandile eelistama. Samuti tahtis tehingupartner suhelda ühe kindla tehingupartneriga, mitte aga 8 eraisikuga erinevatest riikidest. Ühise äri ajamiseks ja ühiseks majandustegevuseks firmade asutamine ja loomine , s.h. välismaal, on loomulik viis äritegevuseks, mis on Eesti seadustega täiesti lubatud.

Seega tuleb tähelepanu juhtida järgmistele tõsiasjadele

1. osundatud Hollandi ettevõte pole kunagi maksuotsuse aluseks olevat tulu Paltsule jaganud. Teisisõnu, see ettevõte pole mulle andnud raha, mille väidetava saamise kohta on tehtud maksuotsus.
2. mainitud Hollandi ettevõte pole kunagi kuulunud ega kuulu ka praegu Paltsule ja Palts pole kunagi müünud aktsiaid.
3. Hollandi ettevõte on Eestis registreeritud ettevõtte aktsiate müügist laekunud tulu osas täitnud maksukohustuse Hollandi seaduste järgi. Topelttulumaksu vältimise lepingu järgi (millise lepingu Eesti Hollandiga sõlminud on), ei pea see Hollandi ettevõte tasuma tulumaksu teist korda Eestis. Topeltmaksustamise vältimise lepingu mõte selles ongi, et ei toimuks topeltmaksustamist. Miks Eesti sellise lepingu sõlmis, pole üksikisiku otsustada, kuid sõlmitud lepingud kuuluvad täitmisele.
4. raha, mida Palts sai välismaalt, on deklareeritud ja sellelt on tasutud tulumaks.
5. MA pole osanud senini osundada seadusele, mis võimaldaks võrdusmärgi asetamist firma ja inimese tulu vahele enne, kui inimene raha reaalselt kätte saab. Mitteosundamise põhjus on lihtne- sellist seadust erinevate isikute tulubaasi võrdsustamiseks ja samaseks lugemiseks tollal Eestis ei kehtinud. MA viitab maksuotsuses vaid “printsiipidele” kui maksuotsuse alusele. Õigusriigis on vaid üks printsiip- üksikisikule ei saa panna koormatisi väljaspool seadust. Samuti peab käitumiseeskiri olema mittebütsantsi õiguskultuuris kusagil avaldatud ja kättesaadav, sest raske on käituda õiguspäraselt, kui isik peab õiguspärast käitumist teada saama mitte seadusest, vaid MA ehk riigivõimu ja ametnike suvaotsustest. Õigusliku sunni rakendamine “printsiipide ja südametunnistuse järgi” on praktiliselt mõeldav, aga see ei vastaks õiguse rakendamise ideaalile, mida Eestis soovitakse.

Arvestades eeltoodut, on maksuotsuse vaidlustamine loomulik tegevus, mille antud asjaolude juures võtaks ette iga mõistlik isik. Keegi ei lubaks enda suhtes käsitlust, mille kohaselt tuleks tulumaksu maksta ka tulu pealt, mida pole saadud. Samuti ei saa keegi ebavõrdset kohtlemist ametnike poolt. Asja otsustab lõplikult kohus, maksuotsuse tühistamisel kuulub MA kontole tasutud summa tagastamisele koos intressidega. Kui nii peaks juhtuma, võib olla riigile tekkiv lisakohustus olla käsitletav ametnike tegevusest riigile tekitatud kahjuna.

Asja edasine kommenteerimine ei ole seoses õigusvaidlusega praegusel momendil korrektne. Dokumente ja faktilist materjali lisan oma kodulehele vastavalt asjade käigule.