Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

8. aprill 2005

Paltsu kõne Balti Elamumajanduskonverentsil

Tallinna linnapea Tõnis Palts  esines 7. aprillil 2005.aastal III Balti Elamumajanduskonverentsil hotellis Radisson SAS.
Head III Balti Elamumajanduse Konverentsi korraldajad ja kuulajad!

Tallinlastele nii nagu ka paljudele teiste linnade kodanikele on ikka kõige tähtsam maja linnas see, kus asub nende kodu. Seepärast, lugupeetud elamumajanduse tegelased, olete teie tallinlastele kõige tähtsamate organisatsioonide esindajad. Teie seote kümneid tuhandeid kodusid.

Linnad ja ühistud elavad argitegemiste keskel ja oma ajaarvamise järgi. Aeg, mis mõne jaoks ülipikk ja teise silmis kaduvlühike, on meie jaoks täidetud tavalistest, rutiinina mõjuvatest asjadest. Aga näilise rutiini käigus ilmneb, et selle kestel toimuvad nii mõnedki olulised muutused.

Linna ülesanne ei ole kortereid ehitada. Linn peab tagama oma elanikele elamispinna. Loomulikult tuleb ka linnal mõnikord erandina maju ehitada, kui muud moodi sotsiaalseid probleeme lahendada ei saa.

Linna jaoks on kõige efektiivsem tee eluase probleemide lahendamine koostöös elamuühistutega.

Korteriühistute fenomen seisneb selles, et nad teavad, kuidas oma vara kõige efektiivsemalt hooldada ja arendada. Alati on võimalik tellida erinevaid teenuseid sisse. Oluline see, et tellijaks oleks pädev meeskond ehk korteriühistu juhatus. Seepärast ongi Tallinn kaasa aidanud ühistujuhtide koolitamisele ja eraldanud koolitustoetust 2000 krooni ühistu kohta. See aitab kaasa ühistute professionaalse juhtimise kasvule.

Valdav osa Eesti elamupargist ehitati nõukogude ajal. Sinna kuulub enamik ühistutest. Sotsialismi tingimustes tehti töid võrreldes praegusega äärmiselt ebakvaliteetselt. Sageli on ajakirjandus eriti magalarajoone nimetanud „viitsütikuga pommiks” ja ennustanud ette katastroofi. Kindlasti pole see asjakohane võrdlus.

Energiasäästliku renoveerimise põhiülesanne on teha majad korda, muuta soojapidavaks, vahetada aknad-uksed, vaadata üle küttesüsteemid, kohendada katuseid. Tänu renoveerimisjärgsele kulude kokkuhoiule suudavad ühistu liikmed reeglina nii palju kokku hoida, et pangast võetud laen ei muutu liikmetele koormaks.

Ühistujuhtide suurim probleem on rahapuudus. Tallinn on tasunud ühistute poolt võetud laenude intresse. Nii 2004. kui ka 2005. aastal oli toetus kolm miljonit krooni. Vajadus on suurem: toetusraha sai pankadest otsa paari kuu jooksul. Intressitoetus kui edukas meede motiveerib ühistuid laenu võtma ja maju renoveerima. Seda enam, et intressitoetuse eeskuju on järgivad teisedki linnad, näiteks Paide ja Rakvere.

Kaalun tõsiselt intressitoetuste suurendamist Tallinna korteriühistutele, sest senistest vahenditest pole jagunud raha paljudele aktiivsetele ühistutele. Seda mõtet ei saa kindlasti alahinnata.

Kuni tänavuse aasta alguseni andis linn ühistu asutamise toetust. Selle toetuse järgi on endiselt vajadus, sest seoses hooneühistuseaduse jõustumisega on paljud senised elamuühistud hakanud looma korteriühistuid.

Paljud meist teavad, et Tallinnas on poolteist aastat tegutsenud munitsipaalpolitsei. Tema tegevuse siht on „Tallinna linna haldusterritooriumil avaliku korra tagamises osalemine ja linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine.” Kuid millised on tema tegelikud funktsioonid? Kas patustanute trahvimine? Ei, kindlasti mitte. Ta peaks aitama inimesi teavitada, samuti abistama korteriühistutel heakorda tagada.

Tallinn on eraldanud tänavu ühistutele toetusi õuealade heakorrastamiseks, et lahendada parkimisprobleeme ning saada hoovidest välja asotsiaalid ja nende tekitatud prügimäed. Valiku kriteeriumiks oleme pannud ühistute kaasfinantseerimise võime. Sellega on loodud esimest korda olukord, kus ühistud investeerivad tagasi linnale kuuluvatesse infrastuktuuridesse. Sest kvartalisisesed tänavad teed ja parkimiskohad kuuluvad seni linnale. Võimalik, et lisaeelarve suurendab rahaeraldust veelgi. See on ühistute ja linna koostöö, mis, ma usun, levib ka teistesse linnadesse.

Ükski hind pole selle nimel liiga kõrge, et linn oleks heakorrastatud ja turvaline. Korteriühistud on Tallinnale heas mõttes tülikas partner. Mõnikord ei lange meie arvamused kokku, kuid pärast arutelusid oleme enamasti leidnud üksmeele. Kuid ega ühised seisukohad peagi liiga lihtsalt tekkima. Tõsiste partnerite puhul polegi teisiti mõeldav. Jõulise linnaga suhelgu ja siin tegutsegu jõulised korteriühistud.