Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

8. veebruar 2006

Peatan oma töö volikogus

Mulle on pakutud suurte investeerimisprojektide juhtimist ja nendes osalemist. Kui olin kõrgetes ametites, siis omasin vaid investeerimisportfelle, millega ise ei tegelnud, et mitte segada põhitööd. Tänased projektid on aga tõelised „hands on” projektid, milles tuleb igapäevaselt osaleda. Olen nende projektidega juba üle 2 kuu tegelnud. Kuna projektid on väljaspool Eestit, siis tuleb ka mul endal suur osa ajast viibida väljaspool Tallinna. Olen kõiki teinud elus täie jõuga. Lihtsalt nime kirjas hoidmise pärast hakkab mul häbi. Seepärast peatan ma oma volikogu liikmelisuse vähemalt kolmeks kuuks.

Lisan siia ka oma seni avaldamata kõne linnapea ameti üle andmisel volikogus:

Lugupeetud volikogu, volikogu esimees. Lugupeetud linnavalitsused - nii lahkuv kui ka ametisse astuv. Lugupeetud külalised. Auväärt ajakirjanikud.

2001. aastal, kui sain linnapeaks, lubasin siit kõnepuldist, et töötan nii, et mul ei ole häbi oma poja Tõnis Paltsu ees. Tagantjärgi tol perioodil tulenevalt väikesest kogemuste pagasist, sai ka paar viga läbi lastud. Küll aga võin kätt südamele pannes öelda, et minu täna lõppeval linnapeaks olemise perioodil olid kõik minu poolt vastu võetud otsused ainult tallinnlaste ja Tallinna huvides tervikuna.

Tahan siinkohal tänada lahkuvat linnavalitsust ja kõiki linnavalitsuse ametnikke koostöö eest, ka selle eest, et suutsite minu järske otsuseid ära kannatada. Kui mõõta linnavalitsuses aasta jooksul tehtud tööd alfabeediga, siis ametnike tööd võib võrrelda kõikide tähtedega peale „i”. Sest poliitiline linnavalitsus tegi selle puuduva „i”. Ma usun, et ma suutsin panna linnapeana „i”-le täpi.

Olen töötanud nüüd ka koos tõenäolise tulevase linnapea Jüri Ratasega. Võin Teile kinnitada, et tegemist on erakordselt hea lastetoaga meeskonnamängijaga.

Ainus asi, mida soovida, on soovida seda, et otsustamise juures arvestataks, et see linn elab kauem kui me ise. Palun tulevasel linnapeal mõelda, et iga otsus, mis me täna vastu võtame, peab olema hea otsus neile noortele inimestele, kes elavad siin kahekümne, viiekümne ja miks ka mitte saja aasta pärast. Nad peavad meie valitsemisaega ja vastuvõetud otsuseid ikka hea sõnaga meenutama. Rohkem kui majadele ja tänavatele peaksime tähelepanu osutama inimestele, nende haridusele ja kultuurile. Noortele inimestele. Just see määrab meie linna edukuse tulevikus.

Soovin Teile kõigile edu oma armastatud linna juhtimisel!