Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

17. juuni 2005

Reformimata riigimaa peab kuuluma omavalitsustele!

Eile Res Publica poolt Riigikogus menetlusse antud Maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu on ette valmistasid minu palvel ning on koostatud selgelt kohaliku omavalitsuse huvidest lähtuvalt. Leian, et kohalike omavalitsuste õigusi tuleb minu arvates suurendada. Saatsin oma kolleegidele, teistele omavalitsusjuhtidele kirja, kus rõhutan, et reformimata riigimaa peab kuuluma kohalikele omavalitustele.


Paltsu kiri kõigile Eesti kohaliku omavalitsuse juhtidele:

Riigikogus on antud menetlusse kaks esmapilgul sarnase iseloomuga Maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõud: valitsuskoalitsiooni eelnõu 681 SEI ja Res Publica fraktsiooni eelnõu 696 SEI.

Mõlemad käitlevad ka MRS §25-i „Maa munitsipaalomandisse andmine” ning nende eesmärgiks on justkui lihtsustada reformimata riigimaade munitsipaliseerimist.

Valitsuskoalitsioon kirjutab eelnõu seletuskirjas, et olukord muutub omavalitsuste jaoks oluliselt paremaks, asjaajamine kiiremaks.

Kuid vaatame tegelikkusele näkku – sisulist muutust menetlusse antud eelnõu kaasa ei too. Jah, arendusmaa taotluspaberid ei pea enam läbima maavanema instantsi ning need võib viia otse keskkonnaministrile. Kuid milline seadusepügal sunnib menetletavas eelnõus keskkonnaministrit ja riigi maa-ametit oma praegust omavalitsusvaenulikku seisukohta muutma? Seda ei ole! Ja nii jääksimegi ka uuenenud maareformi seaduse korral ootama käsi pikal riigilt armuande. Ja kas see, kui meile kuuluva maa müügist 65% riigieelarvesse võetakse, on vastutulek omavalitsustele?

Tahaksin siinkohal teile meelde tuletada omandireformi algset mõtet.

Reformi käivitajad lähtusid põhimõttest, et kogu see maa, mida ei tagastata ega erastata või mis ei ole otseselt vajalik riigi funktsioonide täitmiseks ANTAKSE tasuta ja igasuguste piiranguteta KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE. Paraku on Maareformi seaduse 14 kehtivusaasta jooksul teinud peaaegu kõik Vabariigi Valitsused, et seaduse algsest mõttest mööda hiilida.

Võrreldes MRS-i jõustamisel kehtinud ja käesoleval ajal kehtivaid maa munitsipaliseerimise õiguslikke aluseid, võib tõdeda, et omavalitsusüksuste võimalusi maa omandamisel on maareformi käigus järjepidevalt kitsendatud. Selle tulemusena on oluliselt pärsitud munitsipaalmaa tekkimine, mis kahtlemata piirab omavalitsuste võimalusi kohaliku elu küsimuste lahendamisel ja seadusega pandud avalik-õiguslike kohustuste täitmisel. Reformi käigus on omandisuhete ümberkorraldamisel põhirõhk langenud seni maade eraomandisse andmisele ja riigi omandisse jätmisele, mitte aga maade munitsipaliseerimisele.

Tagantjärele pean ka enesele tuhka pähe raputama, et rahandusministrina nimetatud seisukohta Rahvaliidu ja Reformierakonna ministrite, eriti aga keskkonnaministri ees piisavalt jõuliselt kaitsta ei suutnud.

Olen jätkuvalt veendunud, et kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa, mida ei tagastata, erastata või mida ei jäeta seaduses selgelt sätestatud juhtudel riigi omandisse, peaks ennekõike kuuluma konkreetse omavalitsusüksuse omandisse, toetades seeläbi omavalitsuste tasakaalustatud arengut ja nende ülesannete täitmist.

Eile Res Publica poolt menetlusse antud eelnõu on ette valmistasid minu palvel ning see on koostatud selgelt kohaliku omavalitsuse huvidest lähtuvalt.

Samas pole kõrvale jäetud ka riigi vajadused – pärast uuenduste jõustumist munitsipaliseeritud maade võõrandamisest või kasutamisest saadavast tulust läheks riiklikku omandireformi reservfondi 30%. Minu hinnangul peaks olema see piisav loodus- ja muude kaitsealuste maade kompenseerimiseks.

Head kolleegid, me oleme käimasoleva maareformi aastatega võtnud omaks teenijarahva suhtumise. Me rõõmustame iga pisku üle, mis isandate (keskvalitsuse) pidulaualt maha pudeneb, samal ajal kui isandate poolt jaotatav pisku on algselt pidanud hoopiski meile kuuluma. Sellele peab tulema lõpp!

Kutsun Teid aktiivselt osalema omavalitsuste õigusi suurendavates protsessis. Jõudu selleks meile kõigile!