Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

19. veebruar 2015

Seadus emade kaitseks

Mul on 6 last. Nende lapsepõlve ja kasvamise jooksul olen ka ise väga palju targemaks saanud. Ja rikkamaks. Mitte majanduslikus mõttes, vaid eelkõige emotsionaalselt ja vaimselt, kuigi oma lastele olen suutnud tagada turvalise kodu ning hea ja mitmekülgse hariduse. Kuid kuna olen isegi näinud paremaid ja halvemaid aegu, siis tean, et rahaline edu võib elus muutlik olla ning oskan seepärast teiste muret näha ja nende vajadustest aru saada.

Emaga üksi elavate laste probleemid

Eestis elab suhtelises vaesuses ligi viiendik lastest ning eriti raskes olukorras on need lapsed, keda kasvatab vaid üks vanem. Ühe vanemaga perekondi on Eestis tänasel päeval 42 000 ja lapsi on neis kokku 56 000. See tähendab, et ilma ühe vanemata kasvab meil iga neljas laps! Ainuüksi see fakt võiks mõtlema panna kõiki, kes toetavad pereväärtusi lammutavaid ettevõtmisi, kuid mitte kooseluseaduse Riigikogus läbi surumisest ei taha ma siinkohal rääkida, vaid võimalusest üksikvanemate olukorra parandamiseks. Üksikvanemate probleemiks on madalamad sissetulekud, kõrgem töötuse määr, see tähendab ka kõrgemat vaesusriski. Nii ongi ühe vanemaga lastest suhtelises vaesuses 41 % ning absoluutses vaesuses 23 %. See on küll loogiliselt seletatav, kuid mitte aktsepteeritav. Üksikvanemal on keerulisem ühendada tööd ning lapse eest hoolitsemist, kanda lapse ülalpidamis- ja majapidamiskulusid ning leida aega puhkuseks ja taastumiseks, kuid laps ei tohi vaesuse tõttu kannatada ega jääda ilma võimalusest heale haridusele ja tervislikule elukeskkonnale.

Elatisraha kätte saamisega on paljudel raskusi

Kuigi üksikvanemaks jäämisel võib olla erinevaid põhjuseid ning olenevalt olukorrast selliseid lapsevanemaid erinevate meetmete kaudu ka toetatakse (näiteks toitjakaotuspensioniga), on paljudel juhtudel probleemiks elatisraha kätte saamine teiselt vanemalt. Ning see on koht, kus riik peab üksikvanemale appi tulema.

Kujutlegem korraks tüüpilist üksikema. Hommikul laps toita-riietada, siis kooli või lasteaeda, ise tööle. Töö on sageli keskmisest madalama palgaga, sest laps nõuab suure osa ema energiast ning suurema koormusega tööd on keeruline teha. Rääkimata lapse haiguspäevadest, lastevanemate koosolekutest ja muust, mille ajal peab ema samuti töölt eemale jääma. Pärast põhitööd algab emal teine tööpäev. Laps spordikooli või huviringi, ise sisseoste tegema, majapidamist korrastama ja süüa valmistama, peas kogu aeg mure, kuidas ots-otsaga kokku tulla. Õhtul lapse õppetükid ja unejutud, pesu pesemine ja hommikuks valmistumine. Selline ema on nagu orav rattas, tal pole aega isegi hulluks minna, rääkimata sellest, et veel mõelda, milliseid juriidilisi toiminguid ja kuidas peaks tegema, et elatisraha kätte saada, kui tal sellega ka probleem on. Tal ei ole füüsiliselt võimalik elatisraha välja nõudmisega tegeleda.

Lahendus on Riikliku Elatisabi Fond

Riigikogu võttis 27. jaanuaril vastu IRL algatatud eelnõu, mille kohaselt tehti valitsusele ülesandeks töötada välja ja rakendada  2016. aasta 1. jaanuariks elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise. Ehk Riikliku Elatisabi Fond. Selle mõte on vabastada vanem elatisraha sisse nõudmise vaevast ja kuludest ning riskist, et raha vaatamata kohtuotsusele ei laeku. Kehtiva seaduse järgi saab üksikvanem elatisraha määramise menetluse ajal 90 päeva jooksul riiklikku elatisabi, kuid menetlus võtab enamasti kauem aega ning sellest perioodist ei piisa. Ning riski, et määratud elatisraha ei hakka laekuma, tänane süsteem ei maanda.

Riikliku Elatisabi Fondi ülesanne oleks garanteerida lapsele määratud elatisabi välja maksmine vähemalt miinimummääras ning õigeaegselt, et laps ei peaks puudust kannatama. Fondil tekib seejärel nõudeõigus elatist mitte maksva vanema suhtes. Hetkel on Eestis täitemenetluses üle 12 000 elatisraha nõude ning rohkem kui 60 päevase võlgnevusega elatisvõlgnike nimekirjas 643 võlgnikku. Sellises olukorras laste toimetulekut parandaks niisuguse fondi tegutsemine koheselt. Sellise fondi hädavajalikkusest sai aru ja seda toetas enamus Riigikogu liikmeid, vaid Reformierakond oli selle vastu.

Toimiv eeskuju on olemas

Teistes riikides on elatisraha garanteerimise süsteem ennast õigustanud. Näiteks Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Norras ja Rootsis on riik loonud võimalused elatise tagamiseks juhul, kui lahus elav vanem ei saa maksta või keeldub elatist maksmast. Riikide süsteemid erinevad, kuid toimimise alused on sarnased ning need põhimõtted soovitab IRL algatatud eelnõu ka Eesti vastava süsteemi välja töötamisel aluseks võtta. Elatise taotlemine fondilt olgu  võrdlemisi lihtne ja riigilõivuvaba. Riik peab võtma aktiivse rolli maksmata elatisraha sissenõudmisel ning garanteerima lapsele pidevalt vähemalt miinimumtasemel igakuise elatisraha. Nii langeb oluliselt vaesuses elavate üksikvanemaga laste arv, suure tõenäosusega vähenevad ka lapse lahkuläinud vanemate vahelised pinged, kuna just elatisraha vaidlused on üks vanematevahelise võimuvõitluse peamisi tüliallikaid. See aga aitab lapse olukorrale omakorda kaasa, kuna pingete keerises ning raskes majanduslikus olukorras ei ole võimalused vajalikuks arenguks lapsele tagatud.

Kuigi pealkirjas viitasin peamiselt emadele, kehtib seesama ka isade kohta, kuid 99 % on probleem siiski üksi last kasvatavatel emadel. Kavatsen ise jälgida, et valitsus 2015. aasta algsuses vastu võetud seaduse ka tulemuslikult ellu viib ning vastavad rakendussätted vastu võtab, et süsteem juba 2016. aastal võiks käivituda.