Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

20. august 2005

Siin seisti Eesti vabaduse eest

Eesti iseseisvuse taastamise üritused algasid laupäeval, 20.augustil Tallinnas teletorni juures, kus president Arnold Rüütel, linnapea Tõnis Palts, volikogu esimees Toomas Vitsut ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar avasid mälestuskivi torni 14 aastat tagasi kaitsnud meestele – “Siin seisti Eesti vabaduse eest”.

Paltsu kõne mälestuskivi avamisel:

Lugupeetud president Rüütel, austatud daamid ja härrad!

Õnnitlen teid kõiki, ülejäänud tallinlasi ning kogu eesti rahvast Eesti Vabariigi omariikluse taastamise 14. aastapäeva puhul.

Kallid sõbrad. Ma küsin Teie käest, kes taastas meie vabaduse!? Kas see oli president Arnold Rüütel? Jah, see oli Arnold Rüütel. Kas see oli Muinsuskaitse Selts? Jah, see oli Muinsuskaitse Selts. Kas see oli Rahvarinne? Jah, see oli Rahvarinne. Kas need olid 69 Ülmnõukogu liiget? Jah, need olid 69 Ülemnõukogu liiget. Kas need olid tallinlased, kelle toetust tundsid Ülemnõukogu liikmed otseselt, enne kui võtsid vastu tähtsa otsuse? Jah, need olid tallinlased. Aga veelgi rohkem oli see tädi Maali kaugelt Põlvamaalt, kes kahe lüpsikorra vahel jooksis tuppa raadiot kuulama, saamaks teada, kuidas teletorni kaitsjail Tallinnas läheb. Sest inimesed Tallinnas tundsid, et nende selja taga on tädi Maali. Need olid inimesed üle Eesti, kes tulid Tallinnasse toetama nii teletorni kaitsjaid kui 69 klubi. Ja need inimesed, kes Eestis ja mujal elasid kaasa ja toetasid hinges Tallinna sündmusi. Niimoodi vaadatakse harva ühe linna poole nagu nendel päevadel.

Nagu ameeriklased küsivad teineteiselt, kus oli keegi, kui Neil Armstrong astus esimese inimesena Kuu pinnale, nii tasub meil küsida, kus olime meie noil augustipäevadel. Nüüd võime tagasi vaadates öelda, et igaüks meist oli õiges kohas. Kes oma tööpostil kaasa elamas, kes telemaja ja teletorni kaitsmas, kes valvamas Toompea ligipääsuteedel, kes Ülemnõukogu saalis iseseisvuse taastamist välja kuulutamas.

See oli Eesti Rahvas, kes taastas 20.augustil Eesti iseseisvuse.

Aga nii nagu oli see päev ühe sündmustiku tähelepanuväärne osa, on iseseisvuse taastamine vaid osa pikast protsessist. Protsessi nimi on vabariigiks olemine. Nagu toona tundis Tallinn kogu Eesti toetust, otsib Tallinn tuge ja koostööd riigi pealinnana ka täna kõigilt eestimaalastelt. Et hoida, arendada ja rikastada seda nii armsat ja kauaigatsetud Eesti Vabariiki.

See oli Eesti rahvas, kes ei lasknud oma hinges, vaatamata kõigele, kustuda vabaduse leegil. See mälestusmärk siin ongi Tallinna linna poolt kogu Eesti rahvale. Meile kõigile. Rahvale, kes toetas pealinna sündmusi 14 aastat tagasi. Rahvale, kelle toeta ei oleks Tallinn saanud taas iseseisva riigi pealinnaks.

Täna, olles Tallinna inimesi tundma õppinud, võin öelda kindlalt – kui oleks olnud vaja, oleks nad olnud valmis ka enamaks. Kroonik Balthasar Russow sõnastas 16. sajandil geopoliitilise tõdemuse: kes valitseb Tallinna, valitseb kogu Liivimaad; kellel aga on Liivimaal ülemvõim, see kontrollib kogu Läänemere piirkonda. Tallinn on läbi aastasadade püsinud linnana, mida pole vallutatud. See põhimõte püsis alates muistsest vabadusvõitlusest kuni Teise maailmasõjani. Olen kindel, et kui 1991. aasta augustis oleks meie maal olukord veelgi pingestunud, oleks kõik tallinlased viimse hingetõmbeni kaitsnud oma linna. Meist edasi tuleb juba meri, taganeda polnuks enam kusagile.

Kogu Eesti tuge ja kohati sihikindlat kangekaelsust on Tallinnas tuntud ka hiljem. Nende aastate jooksul on nõukogude võimu poolt rõhutud Eestist saanud Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluv Eesti. Kõik tähtsad otsused on võetud vastu Tallinnas kogu rahva toel.

Ka Tallinn ise on tänu sellele toele tugevasti arenenud. Oleme kinnistumas kui Põhja-Euroopa võtmelinn, mida ei saa jätta arvestamata ei rahvusvahelise ega kodumaise metropolina. Eesti omariikluse taastamine 20. augustil 1991 lõi eelduse taastada Eesti väärikas koht maailmas ning muutis selle läbi unise provintsilinna tolerantseks talentide linnaks Tallinnaks.

Lõpetuseks. Ka täna vaatavad meie poole Tallinnas bussijuht Peeter ja pensionär Malle Saaremaal, õpetaja Anne Pärnus jne. Oleme ausad – nende elu ei ole ju kerge. Pere tahab toitmist. Jah, pension on ikka veel väike. Aga ma usun, et peamises on nad siin täna meiega. Nad tahavad, et Tallinn ei murduks. Me Tallinnas hindame nende usaldust.

Eesti edu võtmeks ongi Tallinna ja muu Eesti koostöö ja ühine Eesti vaim. See siin on tänumärk bussijuht Peetrile ja pensionär Mallele. Ja õpetaja Annele ja kõikidele tublidele Eesti inimestele.

Saagu selle tänumärgi avamine üheks hoovaks, mis hoiab Tallinna ja kogu Eesti koostööd kõrgel.