Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

2. september 2005

Sõjasadam Paldiskisse

Pole tänaseks veel saanud hr kaitseministrilt kinnitust tema ettepanekule, et Tallinn asuks sõjasadamale sobiva asukoha leidmiseks läbirääkimistesse teiste Eesti omavalitsustega. Omavalitsusjuhina aga oleme juba oma kolleegidega üht-teist arutanud. Abilinnapea Aivar Reivik on alustanud ka vastavaid läbirääkimisi.

Minu meelest on sõjaSADAMALE sobiva, toonitan sõna “sadamale”, asukoha leidmine oluline küsimus ka Eesti kaitsevõime seisukohalt. Selliste küsimuste puhul ei saa olla argumendiks mugavus või harjumus! Sadam peab vastama tervele hulgale kriteeriumitele ja reeglitele, milliste täitminegi Tallinnas on ebareaalne. Samas on Eestil terve hulk sobivaid sadamakohti, mis paiknevad strateegiliselt ja looduslike eeltingimuste poolest kordi soodsamates kohtades. Seepärast võtsin ühendust sadamalinnaga, mida nii kodu- kui välismaised sõjandus-, kaitse-, merendus-, kommunikatsiooni- jne asjatundjad peavad peaaegu ideaalseks ja üheks vähestest võimalikest variantidest sõjasadama asukohaks.

See on loomulikult Paldiski linn. Kindlasti kuuleb vastuväiteid, et sõjasadam on ikka Tallinnas olnud ja et pealinnas peab olema kuulda, kui laevalt hõigatakse. Või pelgab mõni sõjaväelane, et peab hakkama teises kohas tööl käima. Olen nõus. Arvamusi on sama palju kui inimesi. Kindlasti ei ole sõjasadama asukoht takistuseks miinisadama kai korda tegemiseks! See kõlab juba nagu kaitsevõime teadliku nõrgendamisena kui sõjasadama ehitamine sobivasse kohta pannakse ootama kohtuveski jahvatamist. Ja seda ühe sadamakai remondi ettekäändel. Võetagu kätte ja tehtagu korda – ega kai remondiks pole ehitusluba vaja! Ehitusluba ei saa kaitseministeerium aga sõjasadama ehitamiseks Tallinna randa! Selline oli ka kokkulepe kaitseministeeriumiga: sõjasadamale leitakse sobiv koht, kus see iganes on, sest Tallinna miinisadamas see küll ei ole. Kui kaitseministeerium oleks oma ministri käskkirja täitnud, oleks miinisadama kai juba kevadel korda saanud.

Lisaks regionaalne aspekt. Enamus Eesti mereäärseid omavalitsusi ootab kindlasti, et investeeringud saabuksid nende sadamasse. Töökohad, infrastruktuur jne. Kaitseministeeriumi kinnitusel polevat sõjasadamast keskkonnale mingit ohtu. Ning mitte vähem oluline pole rahaline argument. NATO lubatud ligi 300 miljoni krooniga ehitab sobiva sadama ka vähem ettevalmistatud sadamasse kui Paldiski. Avatud rannaga elamu-ja äripiirkonna potentsiaal lubaks riigil miinisadama alade hoonestamise eest küsida lisaks kuni pool miljardit. Rääkisime Paldiski linnapeaga. Paldiski sadamate operaatoritega. Asjatundjatega, kes juba ka eelnevalt mitmetes komisjonides on Paldiskit sõjasadamale väga sobivavana soovitanud.

Härra kaitseminister! Arutame seda võimalust. Kaalugem poolt ja vastuargumente ning kuulakem asjatundjaid. Jonni ajamine ei tule kasuks ei Tallinna linnale, kaitseministeeriumile ega kogu Eesti kaitsevõimele. Mina soovin siiralt edasi minna ja lahendus leida! Mõistuslikku arutelu kaitseministeeriumi miinikeissis üritas artikliga tekitada abilinnapea Aivar Reivik. Postimees eelistas mitte avaldada.

Siinkohal avaldangi abilinnapea Aivar Reiviku artikli:

Sõjasadam Tallinnasse?

On´s kaitseministeeriumil ja riigikogu riigikaitsekmisjonil tõesti raske aru saada, et kesklinna ja unikaalse Tallinna vanalinna naabruses on sõjasadam lihtsalt lubamatu? Ei usu. Tallinna linnavalitsus on linna arengut, linnarahva huve ja julgeolekut silmas pidades kindlalt Miinisadama sõjalaevade baasiks kinnistamise vastu. Me ei alahinda riigikaitseliste objektide olulisust, ent riigil ei saa olla oma kodanike huvidest ülimuslikke huvisid. Riigi kaitsmise eesmärk on üllas ja vältimatu, kuid lubamatu on püüda täita seda eesmärki iga hinna eest. Kindlasti ei saa riigikaitse korraldajad kätt südamele pannes kinnitada, et Miinisadam on parim ja koguni ainumõeldav asukoht sõjasadamale. Juba aastaid tagasi tulnuks sõjasadamale uus asukoht leida. Miinisadam pidanuks olema ajutine lahendus. Kui lubada miinisadamasse täiendavalt sadu miljoneid kroone investeerida, kaob kaitseministeeriumil vähimgi huvi sõjasadamale uue asupaiga leidmise vastu. Vastasel korral oleks ju tegu raha tuulde loopimisega. Miinisadama kai remondiks võiksime ju ka ehitusloa anda, kuid seda üksnes remondiks ning juhul kui kaitseministeerium alustab sõjasadamale uue asukoha otsimist. Viimast näeb, muuseas, ette ka kaitseministri käskkiri, ent millegipärast ei ole ministri alluvad juba kevadel saadud korraldust siiani täitma asunud. Nagu nähtub sellest käskkirjast, ei pea kaitseminister sõjalaevade Miinisadamast väljakolimist mõeldamatuks. See annab linnavalitsusele lootust ja kinnitust, et me ei sõdi tuuleveskitega. Jääb aga arusaamatuks, miks on kaitseminister asunud Tallinnat temaga põhimõtteliselt ühte meelt olemise eest kohtuga ähvardama?

Tänaseks on selgunud, et mingisugust plaani kaitseministeeriumil sõjasadama väljaviimiseks pole kunagi olnudki! Linna kohtuga ähvardamine ja spekuleerimine teemadel, kuidas linnajuhid plaanivad suurejoonelist kinnisvaraäri miinisadama arvel on tegelikult viisakalt väljendades üldsuse eksitamine.

Mõned kuupäevad:
Taotlus ehitusloa saamiseks saabus linnaplaneerimisametisse 02.05 2005.
Töögrupi, mille moodustas Kaitseminister oma käskkirjaga, esimene kohtumine toimus 24.05.2005, samal päeval kuulutas ministeerium välja riigihankekonkursi miinisadama kaide renoveerimiseks. Järgmisel päeval ilmus ka BNS-is pressiteade, et ministeerium ja linn saavutasid kokkuleppe miinisadama küsimustes?
Ministeeriumi initsiatiivil moodustatud töögruppi rohkem kokku ei kutsutud. 03.08.2005 kuulutati välja riigihankekonkursi võitja (AS SKANSKA, tööde maksumus ligi 90 milj.), 04.08.2005 ilmus nii Päevalehes kui Postimehes teade, et Kaitseministeerium kaebab linna kohtusse, kuna siiani ei ole väljastatud ehitusluba?

Mis siis tegelikult ministeeriumis toimub?

Ajaloolise väärtusega miinisadam tuleb korrastada, kuid mitte suletud sõjasadamaks. Selles küsimuses ühte meelt olles leppigem kokku, millal sõjasadam kesklinnast välja kolib. Seejärel võime kohe kaide remontimist alustada. Kaid tuleb remontida arvestusega, et sinna oleks pärast võimalik rajada avatud sadam.

Tallinnas ei ole kohta sõjasadamale

Saame lubada Miinisadamasse investeerimist üksnes juhul, kui riiklikult kõrgeimal tasemel kinniatakse, et tegemist on hädapäraste kulutustega sõjalaevade ohutuks hoidmiseks ajutises asupaigas kuni uue ja püsiva sõjasadama valmimiseni. Miinisadama suletud tsoonina säilitamine hävitaks rannajoone täispikkuses avatuse idee. Tallinn peab saama sõna otseses mõttes merelinnaks - merele avatud elukeskkonnaks. Nõukogude okupatsiooni aastakümnete pärandina ei tunneta paljud tallinlased siiani oma kodulinna seotust merega. Igapäevaselt on Tallinna rannaala neile suures osas kättesaamatu. Rannaala peab olema täispikkuses ja katkematult linlaste teenistuses, pakkuma häid elamis- ja ajaveetmisvõimalusi. Eesmärgiks peab olema võimalus mööda rannajoont katkematult ühest linna servast teise kulgeda, rannaäärsed elamurajoonid ja promenaadid, merega seotud vaba aja veetmise ja sportimise võimalused. Rannaalal peaks paiknema jahisadamad, veekeskused, kalaturud ja -restoranid, kultuuri- ja vaba aja keskused. Rannaala orgaaniliseks linnaruumi osaks muutmine teeb Tallinna nii tallinlastele kui turistidele atraktiivsemaks.

Abilinnapea Reivik kirjutas selle artikli vastuseks Toivo Tootseni artiklile, mis ilmus 22.augustil Postimehes.