Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

3. september 2005

Tallinn tugevaks. Ausalt.

Täna toimus Res Publica valimiskonverents, kus pidasin kõne meie Tallinna eesmärkidest. Tõime avalikkuse ette ka Res Publica Tallinna valimisloosungi, milleks on: Tallinn tugevaks. Ausalt.

See loosung rõhutab, et kui teha kõike ausalt ja linnakodaniku huvidest lähtuvalt, siis ei saagi valed otsused tekkida. Kõhklused ja kahtlused on vaid neil, kes iga kord peavad tegema valiku, kas seekord eelistada erakonna, partei toetajate või linnakodanike huve. Ka uuringud näitavad, et tallinlased toetavad ausat linnavalitsust!

Kõne ise oli pikem, kogu tekstiga on võimalik tutvuda siin:

Tallinn tugevaks. Ausalt.

Head erakonnakaaslased! Räägin täna Eesti pealinna ja suurima omavalitsuse Tallinna tulevikuvisioonist.

Res Publica on parempoolne konservatiivne erakond. Me väärtustame vabadust, sallivust, vastutustundlikkust, mõistuslikkust ja õiglust. See tähendab, et usume inimese õigusse ja tarkusesse ise oma elu ning tulevikku puudutavaid otsuseid teha. Ja usume, et inimene tahab ja suudab oma otsuste eest vastutada. Me usume, et ühise elu reeglid põhinevad eeskätt sellistel väärtustel nagu inimeste vabadus, ausus, väärikus, tarkus, õiglus ja hoolivus. Leiame, et avaliku võimu tugevus ja kasu iga üksiku inimese jaoks seisneb nende väärtuste järgimises inimeste ühise elu korraldamisel. Me kaitseme eeskätt nende inimeste huve, kes tahavad ausa tööga iseenda ning oma laste tulevikku kindlustada.

Me oleme puhas ja aus erakond. Me ei ole korruptiivsed ja oleme võimu kuritarvituste suhtes sallimatud. Ning inimesed hindavad seda. Uuringud näitavad, enamus Tallinna elanikest toetab minu tegevust linna juhtimisel!

Res Publica tõusis poliitikamaailmas esile, kuna inimlikud põhiväärtused hakkasid Eestis üha enam tahaplaanile jääma. Võrreldes korporatiivsuse ja upsakate klikihuvidega. Inimeste usk põhiväärtustesse oli pandud taanduma võltsväärtuste varjamatu eksponeerimisega. Seda nii riigijuhtimises kui pea iga omavalitsuse tasandil. Res Publica tuli, et kaitsta konservatiivseid väärtusi ning need taas esikohale seada. Esimeseks sammuks konservatiivsete väärtuste taastamisel oli valitseva korralageduse ja karistamatuse lõpetamine. Res Publica võimas esiletulek üle kogu riigi oli tuntav ehmatus vanameelsele poliitikale ja administreerimisele.

Meie ajutine langus oli märk vanameelsete ja kommunistide ridade koondumisest. Seda kinnitab kasvõi meie inimeste ostmine töökohtadega. Kuid meiegi oleme ennast kogunud ning anname üle Eesti vanameelsetele uue õppetunni. Kui eelmine peaks neil juhtumisi meelest läinud olema.

Mina, Tallinna Res Publica linnapea, räägin teile Eesti pealinna loo. Ausalt.

KOLM AASTAT VOLIKOGUS

2002.aastal tõid pealinlased Res Publica Tallinna volikogus võimu juurde lihtsal põhjusel – me lubasime linnas korra majja lüüa. Linlased andsid sellele kavatsusele oma õnnistuse. Küllap pani Tallinna juhtimises lokanud tsahkerdamine, omakasupüüdlikkus ning kohatine rumaluski linlasi tahtma muud. Tahtma paremat. See on ju linlaste õigus, et linnajuhid tegutseksid pealinlaste ja pealinna, mitte juhtiverakondade juhtide ja klikkide huvidest lähtuvalt.

Kahel esimesel aastal täitsime tallinlastele antud lubadust linnavolikogu suurima opositsioonifraktsioonina. Opositsioonis olles nõudis Res Publica saadikurühm kindlalt korra ja kehtestatud reeglite täitmist. Seda nii volikogu enda töös, õigusloomes kui täideviimises. Sellise käitumisega olime alustanud korra majja toomist, esmakordselt Tallinna volikogu ajaloos. Me kaitsesime oma valijate huvisid ja konservatiivset maailmavaadet. Ühtlasi saatsime kõneka sõnumi kõikidele moosivarastele – suud puhtaks tallinlaste moosist!

AASTA VÕIMUL

Aastapäevad tagasi sai endisel Tallinna võimuliidul võhm otsa. Tollaste linnajuhtide endi ridadest hakkas kostma nurinat. Kellel oli häbi teiste pärast, kellel oli enda pärast piinlik. Eeltöö korra ja aususe esile tõusmiseks oli tehtud ning Res Publica võttis osa linna juhtimise vastutusest enda kanda. Pean tunnistama: oleme selle aastaga palju ära teinud. Teinud palju just linlaste ja linna huvidest lähtuvalt. Ütlesin meelega: „pean tunnistama”, sest tegusa linnajuhtimisega ei olda veel paraku harjunud. Meie ausus, põhimõttekindlus ja otsustavus on toonud avalikkuse ette pigem moosivaraste hala kui objektiivse analüüsi ja konstruktiivse kriitika. Aga Res Publicale kehtivadki kõrgendatud nõudmised. Sellega peame arvestama ja arvestamegi.

Lihtne võrdlus. Golfimängijaid hinnatakse golfireeglite järgi, hokimängijaid hoki omades. Ühed lubavad endale rohkem, kuid nõuavad teistelt palju karmimatest reeglitest kinni pidamist. See on elu, millega peame arvestama. Linlaste golfimurul on paraku veel praegugi hulk ülbelt irvitavaid uisumehi. Ja kepikõndijaid. Aus mäng ja reeglid neid paraku ei huvita. Kahjuks ei ole meie võimuses teha igast Jaak Kaljost Carl Robert Jakobsoni.

Toon siinkohal veel ühe näite. Kohtusin ühe teise suure ajalehe toimetajaga, kes oma juhtkirjas oli mind kolm korda järjest rünnanud. Ta ütles, et mu tegevus on peamiselt avaliku tähelepanu saavutamiseks mõeldud ja et linnas tegelikult midagi ei toimu. Loetlesin talle 10 asja, mida me oleme teinud ja küsisin, kas ta teab teist linnapead ja teist erakonda, kes oleks teinud sama palju poole aastaga. Ta tunnistas, et ei tea.

Loetlen siinkohal mõned Res Publica linnavalitsuse saavutustest. Tõsi, pisut rohkem kui kümme…

1. Aitasime jõuliselt kaasa Tallinna Ülikooli asutamisele.

-  Talentide linnas peab olema Euroopa mastaabis konkurentsivõimeline ülikool. Luban, et Tallinna Ülikoolil on tulevikuski linna toetus hariduse kvaliteedi tõstmisel.

2. Suurendasime teede remondi ja ehituse mahtu pea kaks korda.

-  400 miljonit aastas on piir, millest ka tulevikus ei saa alla poole laskuda. Ning sellele peavad lisanduma suured läbimurde objektid. Nagu näiteks Ülemiste ristmik.

3. Tõime riigi haridusinvesteeringute raha Tallinnasse. Suurendasime koolide remonditempot.

-  Ainuüksi 60 miljonit krooni pearaha komponendina ning meie esimese valitsemisaja lõpuks sõlmime RKAS-iga lepingud kokku 11 kooli remondiks.

-  See on ju ennekuulmatu!

4. Lõpetasime linna raha eest poliitikute reklaamimise linnaosade lehtedes.

-  See vist ei vajagi kommentaari. Enne depolitiseerimist meenutasid need pigem Põhja-Korea propagandavoldikuid kui ühe Euroopa pealinna linnaosade infolehti.

5. Suurendasime oluliselt noortespordi pearaha ning seadsime sisse erahuvialakoolide toetuse.

-  Linn ei ole suutnud luua piisavalt noortele vabaaja veetmise võimalusi. Kolmas sektor on meile siin appi tulnud, meie ülesanne oli neid senisest jõulisemalt toetada.

6. Kehtestasime linnaplaneerimises kindla korra, kiirendasime oluliselt planeeringute menetlemist.

-  Elementaarne, aga millegi pärast eelmised linnajuhid ei pidanud seda tähtsaks. Korralikult ette valmistatud planeering on täna võimalik kehtestada paari kuuga. Iga planeeringu menetlemist saab pidevalt internetist jälgida.

7. Lõpetasime kinnisvaraarendajate diktaadi.

-  Näiteks peatasime nn Viru Poja sünni ja Pirita ranna täisehitamise.

-  Linna kohustus ja vastutus on seista linnaruumi heaperemeheliku kasutamise eest. Linna huvid peavad dikteerima reeglid arendajatele, mitte vastupidi.

-  Oravaid huvitas vaid see, et nende lindude pesad kes neile pähkleid koju tassisid, oleksid päikse käes!

8. Astusime esimesed reaalsed sammud Tallinna avamiseks merele.

-  Ranna-ala olgu avatud linlastele, mitte tõkkepuude ja okastraadiga sõjandus- või tootmispiirkond. Eelmise linnavalitsuse tohmaklust näitas nende soov rajada Paljaassarde suurtööstus. See oleks koormanud ära kogu linna transpordi ja infrastruktuuri.

9. Lõpetasime linnas korruptiivse tooniga tehingud.

-  Näiteks Unicomi reklaamilepingud ei ole kunagi olnud sõlmitud linna huvidest lähtudes.

10. Ei ole lasknud linnalt raha välja pressida.

-  Näidetena mainin siinkohal kasvõi Tartu maantee ehitusele ette jäänud parkla omanike soovi saada väärtusetu maalapi eest linnalt vastu sadu miljoneid kroone väärt kinnisvara.

-  Või nutika kinnisvaraarendaja plaani pressida linnalt ühiselamu varemete vastu välja kümneid miljoneid kroone.

11. Depolitiseerisime haiglate juhtimise.

-  Haiglaid peavad parteisõdurite asemel juhtima oma ala spetsialistid. Kes ei luba diagnostikakeskuse-laadseid tehinguid juhtiva erakonna sõpradega.

12. Muutsime Tallinna Vee läbipaistvaks.

-  Me viisime ettevõtte aktsiad börsile. Sellega elavdasime mitte ainult kauplemist Tallinna Börsil vaid kogu majanduskeskkonda.

-  Tuletan teile meelde, et peale Eesti Telekomi börsile viimist oli see järgmine suur riigisektori ettevõtte avalikuks muutmine.

13. Ei lase ehitada Tallinna kesklinna sõjasadamat.

-  Pole ühtegi põhjust, miks peaks sõjasadam olema Tallinna vanalinna külje all ja sulgema ranna linlastele.

Loetletu on ainult väike osa sellest, mis meie linnavalitsuse ajal Tallinnas tegelikult on tehtud. Kahe koalitsioonilepingu 132-st punktist on enamik tänaseks täidetud ning ülejäänutega tegeleme sama tugevalt edasi. Aga see kõik on tegelikult loomulik. Seda peab üks linnapea nagunii tegema.

Opositsioonis olles seisime selle eest, et linnavalitsus ei varastaks ja et linna pankrotti ei aetaks. Võimule tulles saime kehvas olukorras linna, kuid vaatamata sellele suutsime oma põhimõtted aastaga ellu viia. Kuu aja pärast anname uuele volikogu koosseisule üle palju paremas olukorras linna. Ideaal-linnast kahjuks veel küllalt kaugel. Siiski on linnakodanikud meie pingutusi hinnanud. Uuringutulemuste järgi toetab minu tegevust linnavalitsuse juhtimisel 60 % tallinlastest!

Kinnitan, et minu ajal ei ole linnas tehtud ühtki korruptiivset tehingut ega linnale kahjulikku otsust. Kuid moosivargad on visad ning proovivad ikka ja uuesti näppe linlase moosipurki pista. Selle vastu võitleme edasi. Ausalt.


UUS POLIITIKA, KORD JA AUSUS

Res Publica sõnumid kolm aastat tagasi olid Uus Poliitika ja Vali Kord. Et meie eelmised loosungid oli õigustatud, näitas linnas tegelikult toimunu. Täna on meil arvestatav kogemus korra loomisest ja hoidmisest. Mis edasi!?

Kinnitasin Tallinna linnavolikogu hooaja avaistungil, et pean enda suurimaks saavutuseks linnapeana ausat linnajuhtimist. Täpsemalt – tõestasin, et aus linna juhtimine on võimalik. See ongi olnud suurim erinevus meie ja varasemate linnavalitsuste vahel. Linnapea peab alati lähtuma linnakodaniku huvidest. Ainult avalikest huvidest, mitte kildkondlikkusest. Kui kõik otsused teha ausalt ja avalikest huvidest lähtuvalt, siis saabki teha ainult õigeid otsuseid. Ausad otsused langetatakse kiiresti ning aus linna-aparaat on operatiivne ja linnakodanike teenindamine on tõhus. Seepärast, ja mitte ainult, on loogiline areng korra hoidmisel ja tagamisel – aus linnajuhtimine. Ning ausalt kavatsen ma linna juhtimist ka jätkata.

Selgitan ausat linnajuhtimist märksõnade kaudu. Vaevalt leidub siin saalis kedagi, kellele selline mõtteviis võõras on. Sest see ongi meie maailmavaate alus.

Miks ootab linnakodanik ausat linnavalitsust?

-  Aus linnavalitsus tõstab linnavalitsuse usaldusväärsust linnakodanike silmis.

o Ausa linnavalitsuse tegevus motiveerib linnakodanikke osalema aktiivsemalt oma kodukoha tuleviku üle otsustamisel.

o Aus linnajuhtimine parandab linna teeninduskvaliteeti ja -operatiivsust.

-  Ei ole aus, et üks detailplaneering läheb läbi 3 kuuga, teised aga venivad 3 aastat. Reformierakonna juhtimisel nii juhtus. Kui tuli käsk, siis tormasid kõik töötajad oma tavatöö juurest erakonna toetajate planeeringuid menetlema. Selline ebarütmilisus viis kogu tegevuse kaosesse. Kannatasid sajad ausad ettevõtjad.

-  Sarnane olukord oleks, kui kogu raudteeliiklus Tallinna ja Narva vahel pandaks seisma, et üks rong, mille vedurijuhiks on orav ja ainsaks reisijaks on ninasarvik, jõuaks kiiremini kohale. Samal ajal kui teised tupikteel järge ootavad.

-  Aus linnavalitsemine ei raiska avaliku sektori ressurssi ega jaga seda ringi juhterakondadele ja nende toetajatele.

- Aus linnajuhtimine on argument, mis räägib avalikkusele linna kohta rohkem kui aastajagu Alaküla kallutatud teateid.

Kas keegi teist soovib elada linnas või vallas, mida juhitakse kildkondlikult? Mina ei taha.

Aus ja avatud linnajuhtimine näitab kõigile, et tema kodulinna juhitakse linlaste huvidest lähtuvalt. Ausa linnajuhtimisega saame taastada Tallinna usaldusväärsuse. Seda mitte ainult tallinlaste, vaid kogu Eesti silmis. Ka Euroopa kontekstis ei suuda me korruptiivse ja kambakraatliku juhtimisega saavutada vajalikku tempot, et konkurentsis püsida. Tallinn muutub kiiresti vaid siis, kui asju aetakse ausalt ja õiglaselt. Kui oleme huvitatud, et meie linna tuleksid parimad õpetajad, sportlased, teadlased, ettevõtjad ja loomulikult head maksumaksjad, peame neile pakkuma parimat.

See on võimalik. Ausalt.

Kaks korda linnapea olles olen õppinud tundma linnaametnikke. Meeldib see teile siin saalis või mitte, minu seisukoht on – linnaametnikud on üldjuhul targad ja õiglased ametnikud. Kellegi huvides on neist on maalitud pilt kui saamatutest ja omakasupüüdlikest ihnuritest. Selline käsitlus meeldib ka meediale. Aga see ei ole nii. Oluliselt probleemsemad on segadust külvavad ja tihti omakasust lähtuvad juhtpoliitikud, kes suruvad ametnikele peale otsuseid ja sunnivad alla kirjutama dokumentidele, mis ei lähtu avalikest huvidest. Siinkohal kutsun kõiki linnaametnikke üles – hakake vastu ebaausate poliitikute survele. Ärge viige ellu otsuseid, mida te ise õigeks ja ausaks ei pea. Ajage selg sirgu. Olge tugevad.

MILLIST PEALINNA EESTI VAJAB?

Mõtlen sageli – millist rolli mängib Tallinn Eestis? Läänemere regioonis? Euroopas? Maailmas? Kas Tallinn kannab pealinnana vastutust kogu Eesti arengu eest? Kannab. Nagu Lihula Läänemaal ja Ojaäärse Virumaal.

Tallinnal on üheaegselt täita mitu rolli:

Olla hubaseks koduks neljasajale tuhandele tallinlasele.

Olla töökohaks sadadele tuhandetele inimestele.

Olla kultuuri- ja kaubanduskeskuseks, äri- ja hariduskeskuseks.

Olla pealinnaks ja mootoriks kogu Eestimaale.

Konkureerida Helsingi, Riia, Peterburi ja Stockholmiga Läänemere majandus-, turismi- või teaduspealinna tiitlile.

Olla teistele maailma pealinnadele võrdväärne partner, kellega arvestatakse ning kellega suheldakse.

Milline linn suudab seda saavutada? Milline linn suudab neid kohati vastandlikke rolle täita? Tugev linn! Täpselt. Tallinn peab olema tugev.

TUGEV TALLINN

Tugev linn tähendab tugevat arenguvisiooni, tugevat juhtimist ning põhimõtet, et tugevad peavad aitama nõrgemaid.

Meie tugev visioon koosneb 3-T põhimõttest ja planeerimisest, urbanistika põhitõdedest lähtuvast planeerimisest.

Vananenud on arusaam, et edukas on see linn, kus on välja arendatud tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur või kuhu ehitatakse palju munitsipaalmaju.

Tuleviku Tallinna edu võti peitub hoopiski kolmes T-s

-  Talendid
-  Tolerantsus
-  Tehnoloogia

Esimene T – Talendid.

-  Aastal 2011 saab meie juhtimisel Tallinnast Euroopa Kultuuripealinn.Primaarne ei ole see, et me Brüsselist vaadatuna ei oleks aborigeenid vaid pigem see, et järgmistel aastatel saaksid tallinlased elada intensiivses kultuurikeskuses. Ma sean eesmärgiks, et kultuuri tegemiseks ja tarbimiseks kulutatud aeg praegusega võrreldes kordistuks. Selleks on vaja luua võimalusi ja kohati muuta ka mentaliteeti.

õllesummerdamine peab olema OUT ja Kultuuritehas ning Tallinna ooperifestival IN.

o Me investeerime järgmistel aastatel koostöös erakapitaliga Kultuuritehasesse 50 miljonit krooni.

o Alustame koos riigiga „Estonia” uue saali rajamist.

-  Talendid saavad alguse koolist. Nagu kõik muu haridusega seotu on Res Publica prioriteet, nii on haridus ka minu esimene prioriteet. Linna ülesanne ei ole tegeleda hariduse sisuga, kuid me peame looma tingimused, et nii õpetajad kui ka õpilased saaksid tegelda õppeprotsessiga parimates tingimustes. Kõik Tallinna koolid peavad saama korda. Iga tänane esimese klassi laps peab hiljemalt gümnaasiumi­osas saama õppida renoveeritud hoones.

-  Talentide linnas elavad terved ja elurõõmsad inimesed. Linn hakkab toetama igal nädalal vähemalt ühte linnas toimuvat massispordiüritust.


Teine T – Tolerants

-  Tallinn suhtub austusega kõikidesse siin elavatesse inimestesse.

o Me jätkame vähemusrahvuste konsultatiivnõukogu tööd, laiendame selle volitusi ja suurendame nõukogu rahastamist 5 miljoni kroonini.

o Me aitame kaasa sellele, et kõik meil esindatud kultuurid säilitaksid oma näo.

-  Teeme kõik, et iga linlane peaks Tallinna oma koduks ning Eestit oma kodumaaks.

o Eraldame vähemalt 5 miljonit krooni Tallinnas Eesti keele õppimise tugisüsteemide toetamiseks.

Kolmas T – Tehnoloogia

-  Meie üks kolmest põhilisest valmislubadusest on, tagame kõigile linlastele ligipääsu internetile. Internetist saab minu järgmisel linnapeaks olemise ajal inimõigus. Interneti kättesaadavaks tegemise kontseptsioon seisab kolmel vaalal:

o toetame vähekindlustatud peresid püsiühenduse saamisel

o tagame kõikidele tallinlastele arvuti kättesaadavuse

o taaselustame Tallinnas programmi „Vaata maailma”

-  Lisaks internetile toetame rahaliselt innovatiivseid algatusi ja lahendusi.

o Tulemust mõõdame sellega, et tallinlaste poolt kaitstud patentide arv peab kolmekordistuma

LINNA ARENGU MÄÄRAB LINNAPLANEERIMINE

Tugev planeerimine.

-  Lähtume linnaruumi planeerimisel urbanistika põhitõdedest. Selleks:

o Arendame linna südames, Kopli poolsaarel, Miini- ja Süstasadama, Paljassaare ja Kopli kaubajaama territooriumil välja oma „viimsi” – inimsõbraliku elukeskkonna, mis asub viie kuni kümne minuti kaugusel kesklinnast. Erinevalt päris Viimsist, kust sõit Tallinna kesklinna kestab pool tundi. Või rohkem.

o Reformierakondlik koledate majade ehitamine linnas tuleb lõpetada.

o Suuname kaubarongid Tallinnast välja, lõpetame ohtlikud veosed linna südames. Ma olen selles küsimuses resoluutne. Seni on seda lubadust rakendatud vaid erinevate valimisvankrite ette. Res Publical on selleks valmis konkreetne töötav plaan.

o Ehitame välja Ülemiste ristmiku.

o Lõpetame aastaid kestnud udutamise Tallinna merele avamise osas. Rajame 2009. aastaks tervikliku promenaadi Merivälja muulist kuni Katariina kaini.

o Arendame Tallinna lahel välja mereturismi infrastruktuuri – loome tingimused kümne väikelaevade sadama tekkimiseks.

Tugeva visiooni elluviimise teeb võimalikuks tugev juhtimine.

Tugeva juhtimise peamine printsiip on aus, ainult avalikest huvidest lähtuv tegevus. Linna juhtimine peab olema sõltumatu kinnisvara-arendajatest, välis- ja kodumaistest surve- ning huvigruppidest. Ärihuvid ei tohi omavahel konkureerida linna huvide üleselt nagu enne minu linnapeaks saamist, vaid nende järgi, linna huvidest lähtuvalt. Aus ja avatud juhtimine muudavad linna juhtimise tugevaks, sest ainult avalikest huvidest lähtuvad otsused on alati õiged.

Konkreetsemalt:

-  Seome linna eelarvestrateegia valdkondlike ja linna arengukavaga.

o Kui kõik praegustes arengukavades ette nähtud kulutused kokku liita, saame New Yorki eelarve. See tähendab, et planeeritud ei ole mõistlikult.

o Juurutame linnajuhtimises kümneaastase eelarve strateegia, mille baasil linnas tegevusi kavandame.

-  Muudame linna peaarhitekti sõltumatuks visionäriks, kes töötab linnapea otsealluvuses. Peaarhitekt võtab siis ka kogu vastutuse, et linna kerkiks vaid ilusad majad.

-  Tõstame linna haldussuutlikkust, muutes linnaosavalitsused linnavalitsuse ja linnaametite teeninduspunktideks, halduskogud aga tegusamaks.

TUGEVAD AITAVAD NÕRGEMAID

Tugevad aitavad nõrgemaid ja on neile eeskujuks. Tugevus teeb võimalikuks ka konservatiivsete väärtuste parema hoidmise ja kaitsmise.

-  Tugev Tallinn on kogu Eesti arengu mootor. Linnapeana ma ei halise, et riik ei anna linnale piisavalt vahendeid. Lähtun põhimõttest, et mida tugevam on Tallinn, seda tugevam on ka muu Eesti.

-  Tugev linn suudab luua väärtusi ja aidata teistel seda teha.

o Tallinn peab olema teerajajaks linna majandamise uute põhimõtete rakendamisel. Meie avasime ukse koolide remondile RKAS-i abiga. Jagame meeleldi oma kogemusi ja teavet teiste omavalitsustega, et kõik Eesti koolid saaksid korda.

o Tallinn loob kontakte Peterburis, Helsinkis ja Brüsselis – põhjas, lõunas, idas ja läänes. Meelitades siia välisinvesteeringuid ning turiste, aitame sellega ka teisi omavalitsusi. Sest enamasti ei piirdu külalise huvi ainult Tallinnaga, vaid ta laiendab oma tegevust ka pealinnast väljapoole.

-  Linna tugevusel on sügav sotsiaalne mõõde: tugev linn suudab ise oma abivajajaid aidata.

Teeme linnaelanike kodud turvaliseks

-  Aitame korteriühistutel muuta sisehoovid hubaseks ja kauniks. Selleks investeerime hoovide korrastamisesse kokku 50 miljonit krooni.

Toetame võrdselt kõiki koolieelikuid

-  Me kutsume ellu laste kasvuraha, mis sisaldab toetust nii lapsehoidja palkamiseks kui ka lapse kooliks ette valmistamisel; 2006. aastal kehtestame kasvurahaks 2000 krooni kuus. Suurendame kasvuraha järgmise nelja aasta jooksul vähemalt 10 protsendi võrra aastas.

Reformierakonna poolt välja käidud meie valimislubaduse plagiaat, 2500 kroonine lastehoiuraha, on nende järjekordne lubadus stiilis „Keskmine palk 9000 krooni” – selleks lihtsalt puuduvad täna võimalused.

Asutame linna kümme lastekeskust

-  Tallinna lastel ei ole peale kooli sageli midagi teha, pole kuskil aega veeta. Lastekeskus loob täiendavaid võimalusi laste vaba aja sihipäraseks ja huvitavaks veetmiseks.

Väga oluline on suhtumine vanematesse. Varem on üks linnapea püüdnud neid naeruväärse almusega ära osta. See aga pole kaugeltki piisav. Meil on lahendus, mis tagab eakatele väärika vananemise. Selleks tuleb luua piisavalt modernseid vanadekodusid.

-  Enamik linna praegustest vanadekodudest ei kannata kriitikat. Sinna sattumist käsitlevad memmed-taadid kui laste poolset karistust. Tegelikult aga peab kaasaegne vanadekodu pakkuma kompleksset valikut nii meditsiiniteenustest meelelahutuseni.

-  Selleks loome igal järgneval aastal koostöös erakapitaliga Tallinnasse täiendavalt kuussada kõikidele kaasaja nõuetele vastavat vanadekodu kohta. Parandame neis pakutava teenuse kvaliteeti ning muudame inimeste suhtumist vanadekodudesse.

-  Modernses vanadekodus on meil kõigil tulevikus eakaaslaste keskel väärikas vananeda.

-  Loeme oma töö edukalt tehtuks siis, kui modernseid vanadekodusid hakatakse kutsuma Päikesekodudeks.

Meie eesmärk on, et Tallinnas saaks iga linlane tunda rõõmsat ja muretut lapsepõlve, areneda talendiks looval ja isiksust hindaval haridusteel, olla ühiskonnale kasulik, pidades soliidset ametit ning vananeda väärikalt. Tahame, et tallinlane oleks aus ja tugev. Tahame, et Tallinna linnavalitsus oleks aus ja tugev. Tugevad on ausad. Ausus teeb tugevaks.

Seepärast ongi meie valimisloosungiks: Tallinn tugevaks. Ausalt.