Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

2. aprill 2005

Tallinna linnavalitsuses asjad edenevad

Head RP Tallinna piirkonna liikmed!

Ülemöödunud nädalast jäi mul teile ülevaade tegemata, kuna olin lihavõttepühade aegu puhkusel. Aga ega tol nädalal suuremat juhtunudki. Uued abilinnapead elasid oma ülesannetesse sisse ning kolleeg Diana Ingerainen sai linnapea kohusetäitjana proovida, mis tunne on pealinna juhi toolil istuda. Lõppevast nädalast aga saan vaid positiivseid sõnumeid teatada. Normaalne töörütm on taastatud. Patiseisust pääsesid kaks olulist asja, mis seni teatud persoonide vastutöötamise tõttu seisid: rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu ning Juhkentali tänava arendus.

Rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu kokku kutsumise eesmärgiks oli luua kõigile Tallinnas elavatele rahvusgruppidele võrdsed võimalused oma kultuuri ja traditsioonide edendamiseks, kindlustada rahvusvähemuste õiguste kaitse ning tagada tolerantne suhtlemine erinevate religioonide, kultuuride ja rahvuste vahel. Paraku ei suutnud eelmine koordinaator näha kaugemale oma parteivähemuse huvidest ning tegelikku tööd ei toimunud. Olen Tallinna rahvus- ja kultuurirühmade temaatikat arutanud paljude spetsialistide ja ekspertidega. Tallinna Ülikooli üks asutaja, kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja pakkus rahvusvähemuste probleemidega tegelemiseks välja reaalsed sammud. Ta soovitas ühendada ülikooli ja linna jõud ning esitas kava kultuuriakadeemia kogemuste kaasamiseks. Mulle tema konstruktiivne lähenemine meeldis ning minu ettepanekul nimetas linnavalitsus konsultatiivnõukogu uueks koordinaatoriks Anzori Barkalaja. Rahvusvähemuste nõukogu istung toimub 6. aprillil ning Anzori esimene ülesanne on vähemusrühmade ja nende probleemide kaardistamine, et siis hakata nende küsimustele lahendusi leidma. Kaugemas perspektiivis näeme aga selles valdkonnas pealinna ja Tallinna Ülikooli tihedat koostööd, vastav punkt saab olema sees ka linna ja ülikooli vahelises lepingus.

Juhkentali tänaval Olümpia vastas asuva alaga aga on lugu keerulisem. Mis saab olla linlastel või linnavalitsusel selle vastu, et traataiaga autoparkla asemele ehitatakse linnasüdamesse sobiv hoone? Koos parkimismaja, teenindusettevõtete ja korteritega? Välismaalased naeravad juba ammu, et eestlastel on India pühade lehmade asemel pühad autod – kesklinna parimatel platsidel laiutavad traataia ja tõkkepuuga autonäitused. Aga Juhkentali tänava arendust takistab ammune vaidlus. Väga lühidalt öeldes on probleemiks, et linnale kuuluva ärimaa kõrval on eraomaniku kätte sattunud krundid, peamiselt sotsiaalmaa ja park. Omanik on 90-ndate lõpus suutnud sõlmida linnavalitsusega kokkuleppe, et piirkonna krunte tuleks arendada koos. Täna soovib omanik toonast kokkulepet tõlgendada nii, et kui linn oma ärimaakrundid arendustegevuseks võõrandab, siis peab linn uuele ostjale sama ruutmeetrihinnaga kaasa müüma ka eraomaniku ehitusõiguseta maatükid. Eraomanik teeniks niisugusest sundmüügist 10-15 miljonit krooni vaheltkasu. Sellist summat ei saaks ta oma ehitusõiguseta kruntide eest muidu mingil moel. Endine linnavaraga tegelev abilinnapea toetas väga eraomaniku soovi ning seetõttu venis otsus maa-ala tuleviku kohta. Uue linnavalitsuse esimesel istungil otsustati, et linn alustab maa-ala arendamist vaatamata naaberkrundi eraomaniku ähvardustele ning paneb linnale kuuluvad krundid eraldiseisvana oksjonile. Sellega on tehtud esimene samm, et Tallinna City saaks juurde veel ühe väärika ja kesklinna sobiva kvartali.

Austatud erakonnakaaslased, ootan endiselt teie ettepanekuid ja soovitusi Tallinna probleemide kohta,

Tõnis Palts
Teie linnapea