Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

19. september 2005

Terve mõistusega tehtavad otsused – loomingulise linna vältimatu alus

Tänase visioonikonverentsi teise päeva teema on: Tallinn on Eesti arengu mootor . Mina täpsustaks – kuivõrd mootor on mehhaaniline instrument, Tallinn aga tegutseb peaga, oleks Tallinn Eesti arengu Tehisintellekt või Robot. Või vähemalt mitte päramootor.

Konverentsi esimesel päeval jälgisime suurepärast Richard Florida ettekannet loovast ühiskonnast. Just loovat inimesed suudavad linnaelu edendada. Loovust ei ole vaja mitte ainult kultuuriinimestel vaid ka linnajuhtidel.
Suurimad kokkuhoiud ei seisne mitte kepikõnni miljonite tagasinõudmises vaid suurte linnaplaneerimisalaste väärotsuste ärahoidmises ja õigete otsuste vastuvõtmises.
Sellistes otsustes võib peituda Tallinnas miljardeid, mida saaks kasutada Tallinna muutmiseks Talentide linnaks.

Toon siin mõned näited.

Paar aastat tagasi tuldi välja intellektuaalselt huvitava mõttega muuta Paljassaare tööstuspiirkonnaks. Piisab aga ainult vaadata Tallinna kaardile, et saada aru kui rumal oleks see idee linnaarenduslikust seisukohast. Linnale täiendava transpordi koormuse tekitamiseks ei ole Tallinnas halvemat kohta. Samal ajal on tegemist kesklinnale väga lähedal seisva looduslikult unikaalse kohaga. Ei ole vaja olla skypi poiss, et aru saada, et paljasaare sobib urbanistlikult seisukohalt eelkõige linnaehituseks.

Teise näitena võib tuua senise tegevusetuse valglinnastumise vastu. Tallinn toidab ümbritsevaid valdu maksujõulise elanikkonnaga. Samas on pealinnas tervete kvartalite kaupa endisi tööstushiilguseid ning tühermaid. Küsimus on – millest lähtuvalt on jäetud arendamata sedavõrd suur osa parimast elukeskkonnast. Millise visiooni järgi sobivad Tallinnasse hiiglaslikud tühjad laigud, kõrvalised sõjalised objektid ning naftatransiit? See ei ole küsimus rohealade, parkide või iga platsijupi täis ehitamisest. Vastupidi. Ainult mõistuslik ning visioonipõhine planeerimine võimaldab panna piir levivale sisehoovide ja parkide täisehitamisele Tallinnas. Loomulikult ka mujal. (ega juhuslikult eestist mõnda hea visioonipõhise arenguga linna näidet ole tuua?)

Tallinna arengu tervikvisiooni elluviimisel on oluline jälgida kõiki tähtsamaid protsesse, nii neid, mis toimuvad praegu ja lähemal ajal kui neid, mis 10-20 aasta pärast. Jälgimise all pean silmas protsesside analüüsimist ning omakorda võimaluste-eelduste sünteesist uute käitumisjuhendite mõistuslikku koostamist.
Ühest küljest on visiooni loomine kindlasti emotsionaalne ning eetikakategooriates hinnatav tegevus. Selles küsimuses on arvamusi ohtrasti ning otsustusprotsessi on kaasatud rahvas ning vastutajaks saab linnaarhitekti institutsioon. See on planeeringute avatud menetlusprotsess.
Teises küsimuse on emotsionaalsel küljel ilmselgelt moraalselt toetav roll. Põhiotsused tuleb ja saab teha aga mõistusega. Näiteks. Kui kaubajaama jõudmiseks peab rong läbima kolm roheasumit, vanalinna ning häirima muu transpordi kulgemist, on selge, et see pole mõistlik. Isegi kui rong oleks ilus ja mürgid lõhnaksid hästi.
Nii on Tallinna arendamisel tugevaks loominguliseks linnaks mitmeid mõistuslikke lahendusi. Seda nii Tallinna enda kui kogu Eesti seisukohalt.

Lahendused, milles usaldagem mõistust

Eelmisel konverentsipäeval keskendusin Tugeva Tallinna programmi teostamiseks vajaliku keskkonna loomisele. Tuletan meelde: tuleb ehitada Tallinna südalinna oma Viimsi ning vältida valglinnastumist. Samuti Tallinna avamine merele ning transiit- ja muidu kaubavedude välja viimise Tallinnast. Kindlasti ei pea läbi linna käima suursadamate kaubavedu. Kindlasti ei TOHI Tallinnast läbi vedada ohtlikke veoseid. Täna see paraku nii on. Seega, jätkan tervikpildi kirjeldamist, lisades Tallinna mõõtmele keskkonnaohutuse ning näitan visiooni, kuidas Tallinna arengud lähiaastatel võimaldavad Eesti riigil
1. saada olulist kasu regionaalpoliitika arendamisel
2. lahendada Põhja- ja Loode-Eesti raudteevedude küsimus kompleksselt tallinlaste, kõigi eestimaalaste ning ettevõtjate majandushuve silmas pidades
3. vältida ohtu, mis tekib ohtlike veoste vedamise ning ladustamisega pealinna südames
4. välja-arendada Nato sõjasadam sadamale väärilises ja tingimuste poolest sobivas asupaigas.
5. hoida kokku 1,6 miljardit krooni

Tallinna võit on lisaks eelpool leotule veel ka
1. Ohtlikud veosed linnast välja
2. linn saab avatud merele
3. linn saab välja arendada arvestava mahu elukeskkonda linna südames. Ainuüksi Kopli kaubajaama territooriumile eluruumid 13000 elanikule.
4. Kokkuhoitud rahaga saab ehitada Tallinlastele ja kogu Eestile olulised objektid nagu Estoni teatrimaja uus saal ning Ülemiste ristmiku mitmetasandiliseks.

Milles terviklahendus seisneb

Tallinnas on raudtee peamiselt ühel põhjusel – see on ainus tee, mida mööda jõuab vene nafta Paldiskisse, kus kaks tankijat selle bunkerdavad. Läbi Kopli kaubajaama jõuab Kopli sadamasse vaid 10% vedudest, 90% läheb Paldiskisse. Kopli kaubaveod ja reisijatevedu on teema, mille lahendamisest räägin meeleldi eraldi. Tänane tutvustatav lahendus räägib kuidas naftaveod ei pea Tallinna vanalinna külje alt mööda vurama.
Muugal on sadam nagu Paldiskiski. Suured õlitünnid, mis naftatransiidiks vaja, saab Muuga sadama suureks rõõmuks sinna ehitada aastaga. Maksumus ligikaudu 600 miljonit krooni. (hoiupõrsas kõhetub).
Paldiskis tühjaks jäävatesse tünnidesse, saab tuua Rootsist meie naftavaru ning kokkuhoid 10aastaga ca 100 miljonit krooni. (mingi mündikogunemine hoiupõrsasse)
Tallinn sulgeb lähiajal Kopli raudteeharu, mille põhifunktsioon plahvatusohtlike ainete hoidmis- ja vedamiskohana viiakse üle Tallinna külje alla Maardu lähistele. Selle ümberkorralduse plaanid on ammu töös, ainult kiirendame seda protsessi.
Järgmisena saab Eesti riik kolida naftavedajatest vabanevasse Paldiski Põhjasadamasse Nato sõjasadama (pilt Nato laevad seilavad Tallinna külje alt Paldiskisse).
Võit mitmekordne –
• Eesti saab väärilise sõjasadama
• Sõjasadama väljaehitamine on soodsam, sest Paldiski Põhjasadama hind langeb
• Sõjasadama väljaehitamiseks saab riik olulise toe miinisadama maa müügist
• Tallinn saab avatud rannajoone
• Tallinn saab uue elupiirkonna ning saab olla seeläbi kogu Eestile veelgi parem arengumotorist
• Paldiski saab vähese tööhõivega naftasadama asemel olulise töömahuga sõjasadama
• Transiidiäri võidab, sest kaob tülikas vajadus vedada läbi Tallinna kesklinna kogu mahtu.

Tänase seisuga on Eesti riik kavandanud Tallinnast ümber sõitva raudtee ehitamist. Ehitusmaksumus 2miljardit krooni. Tõsi, mitte ainult otse Eesti maksumaksja taskust, kuid läbi Euroopa Liidu toetuse.
Kui naftavood ei pea enam Paldiskisse sõitma, kaotab ümberehitus igasuguse vajaduse. Jättes kalli ümberehituse plaani kui ebavajaliku kõrvale, saame kokku hoida väga olulise summa. Lisaks tekiks säästu riigi naftareservide hoidmisest Paldiskis, kokku saab hoida sõjasadama ehituskuludelt ning miinisadama maa promenaadiarendajatele müümisest.
Tallinn küll tahaks kõike aga tunnetades oma rolli tähtsust küsib kokkuhoiust mõistliku ja proportsionaalse osa, et parandada ja forsseerida arengumootorit. Nii teeme leiutasu eest korda Tallinna teed ja Estonia saali. Kogu Eetsi jaoks. Mõistuslikult ja tugevalt.

Kõne illustreeriv presentatsioon