Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

27. juuli 2005

Tõepäeviku järjekordne sissekanne

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Halliki Harro-Loit käsitles tänases Postimehes
(http://www.postimees.ee/270705/esileht/meedia/172449.php) ühe minuga seotud näite põhjal väga mitmekesiselt blogides toimuvat intellektuaalse omandi vaatevinklist. Samas kõrval aga kirjutas blogidest ka Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch (http://www.postimees.ee/270705/esileht/meedia/172450.php). Kritiseeris minu oma, aga tõstatas ka laiemaid küsimusi blogimise mõtekusest.

 

Oleme aastate jooksul Tuuliga paljudest asjadest rääkinud ja palju vaielnud. Seetõttu vastasin talle ka seekord. Mul oli talle öelda
järgmist:

Tuuli,
Sa kirjutasid, et “Vajadus oma väärt nõu ja mõtteid kogu maailmaga jagada teeb [blogi pidajatest] võimujanulised, edevad ning õnnetud inimesed.” Kas see käib siis Sinu meelest ka ajakirjanike kohta? Mina arvan, et blogide pidajad ei “ihalda arvamusvõimu”. Vastupidi. Selleks, et arvamuste paljususe nimel Postimehe kõrvale mõni uus päevaleht käivitada, kuluks miljoneid. Kui mu vaidlus maksuametiga edukalt läheb ja ma natuke kokku ka hoian, siis mina võib-olla saaksin seda endale lubada, kuigi jätaksin selle pigem teistele. Paljudel teistel pole aga vajalikke vahendeid. Blogide kaudu saab arvamusvõimu demokratiseerida, laiendada seda ka inimestele, kel pole sellist raha. Miks muidu mõnes riigis on blogid ja internet piiratud või vähemalt tsenseeritud(http://cyber.law.harvard.edu/globalvoices/?p=238). Eks ikka selle pärast, et mõned “õnnetud inimesed” mõnes riigis võivad oma ”tõepäevikutega” hakata klouni mängima ja nõudma teisigi inimõigusi, sõnavabadust ja mõned eriti edevad võib-olla isegi Taiwani iseseisvust. Potentsiaalne probleem on loomulikult olemas – blogisid peavad mõnikord erialase koolituseta, kohati anonüümsed kodanikud, kelle seisukohtade objektiivsuses ja usaldusväärsuses võib tihtipeale kahelda ning kelle blogidest valdavas osas domineerivad pehmed, nn human-interest teemad, kõmulised uudised, klatš ja kuulujutud, mille hariv funktsioon meediatarbijale on paraku kaheldav. Usun aga, et nii Postimehe kui teiste suurte päevalehtede lugejate arv jääb veel pikaks ajaks oluliselt suuremaks kui kõigi eesti inimeste blogide, mistõttu ei minu oma ega teised ei kujuta märkimisväärset probleemi objektiivse ja hariva informatsiooni levikule nagu demokraatlikes riikides kohane.

Tönis

Samal teemal võeti täna veel sõna. Sõnavõtte saab lugeda Internetiaadressidel:

http://paavo.estscen.net/

http://soundtrack.zoomflash.net/