Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

2. mai 2005

Tulevase kodaniku haridusteele pannakse alus lasteaias

Osalesin laupäeval lastevanemate konverentsil, mille teemaks oli seekord: “Märka lasteaeda!”. Oma kõnet ette valmistades hakkasin mõtlema, milline on üldse lasteaedade olukord Tallinnas ja mida saaks paremini teha.

Julgen kinnitada, et Tallinna linn pole oma lasteaedu ja neis käivaid lapsi kunagi tähelepanuta jätnud. Seda isegi rasketel aegadel. Tänavu sügiseks valmib Nõmmel esimene täiesti uus lasteaiahoone tosina viimase aasta jooksul.

Aga kas me saame tehtuga rahul olla? Ei saa! Minu meelest lasteaedades tehtavat tööd alahinnatakse. Seda nii hoonete renoveerimise kui ka lastega tehtava sisulise töö poolest.

Mõelge vaid. Tallinnas on lasteaedades üle 16.000 lapse. See on lõviosa koolieelsetest lastest. Samal ajal on ju teada, et kuni kolmanda-neljanda eluaastani pannakse paika lapse baasturvalisus. Sellega määratakse tema enesekindlus, võime olla edukas, võime olla hea õppur jne.

Arvestades kui tähtis on meie rahva tulevikule lasteaed ja seal toimiv, on samal ajal üllatav jälgida kui vähe on diskussioone lasteaedades toimuva osas. Näiteks ka tänastes ajalehtedes oli jällegi rida artikleid haridusest, kuid mitte ükski ei puudutanud lasteaedu.
Me peame hakkame diskuteerima nii lasteaedade majade korrashoiu üle kui ka nende sees toimuva üle. Me ju linnas diskuteerime pidevalt koolide remondi järjekorra üle. Aga miks ei ole sama ägedat nõudlust lasteaedade remondijärjekorra vajaduse suhtes? Arvestades, mida olen varem öelnud, ei ole see mitte vähem tähtis, kui isegi mitte olulisem kui koolide remont. Lapsed on ju ka füüsiliselt selles eas palju õrnemad. Kindlasti peab linn töötama välja selge remondi kava lasteaedadele, et nad saaskid kõik sama hubasteks kui parimad kodud…

Teie tänane ettevõtmine on just tähtis seepärast, et aitab kaasa ühiskonnas diskussiooni tõusmist lasteaedade koha üle meie haridusahelas.

Hea, et lasteaiad näitasid ise initsiatiivi sellise ürituse korraldamiseks. See aitab tihendada sidemeid lapsevanemate ja lasteasutuste vahel, kus nende lapsed käivad. Taolisi perepäevi võiks olla rohkem – et laps, lapsevanem ja lasteasutus saaksid kokku ning ühiselt tegutseda.

Lasteaedadel teistsugune tähendus kui veel veidi aega tagasi. Vaatamata eralasteaedade loomisele ja kümnetele linnalasteaedadele on nõudlus kohtade järgi suurem kui pakkumine. Linn suhtub võrdse austusega mõlematesse ja hoiab silma peal, et Tallinna tulevased talendid saaksid sirguda heades tingimustes. Ehk tuleks lasteaialaste pearaha kõrval hakata maksma pearaha laste eest, kellele vanemad on ise leidnud koduhoidja?