Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

21. juuli 2005

Tuulegeneraatorid tuleb koondada tuuleparkidesse!

Hiljuti paadiga Tallinnast Kuressaarde sõites riivas mitmel pool rannikul silma tehnoloogia ja looduse häiriv ebakõla – tuulegeneraatorid. Usun, et ainus lahendus oleks algatada seaduseelnõu, mis ütleb, et tuulest elektrienergiat tootvad tuulikud tuleb koondada juba olemasolevatesse tuuleparkidesse, mitte aga risustada nendega uusi ranna-alasid ja kauneid kohti.

Linn on tehniline keskkond. Inimkäte loodud. Miks linlased ihkavad linnast välja? Ikka selleks, et olla loodusega silmitsi. Nautida kohti, kus võimalikult vähe inimtegevuse jälgi. Tallinn vajab enda umber puhast Eestit. Olen sõitnud kümneid aastaid Pakri poolsaarest jahiga mööda. See oli Eesti fantastilisemaid vaateid mere poolt. Kõrge pankrannik, tipus vana tuletorn. Nagu mõnelt meremaalilt. Nüüd enam ei ole. Loodus on risustatud jubedate vehklevate tehniliste monstrumitega. Nagu odavas ulmefilmis. Hiigelsuured kolme labaga propellerid kõrgete postide otsas.

Kui metsas on kilekott, siis riivab see silma. Sest kilekott ei ole looduse osa. Ka elektrituulikud on loodusse sobimatud kilekotid. Võõrkehad. Palju hullemadki kui üksik kilekott. Kilekott paistab üldjuhul mõne meetri peale, tuulegeneraatorid aga risustavad loodust kümne miili ulatuses. Pakri poolsaare vehklevad monstrumid on selge ilmaga näha juba Suurupist ja Naissaarelt. Rääkimata mürast ja vibratsioonist, mida peavad taluma tuulikute naabruses elavad inimesed. Või linnud-loomad.

Paadiga Saaremaale sõites avastasin, et ka Väinameres on tekkimas samasugused jubedused. Virtsus, Kukerannas, Sõrves. Saaremaa lehest lugesin, et Kuressaare kõrval on sama oodata. Eesti rannik kattub jäsemetega vehkivate monstrumitega. Ma ei tea kus on varsti see koht Eestis, kus saab loodust nautida ilma, et seal oleks mõni tontlik tuuleveski!

Samal ajal tundub naeruväärne vaidlus Kalevipoja kuju üle Tallinna lahes. Kalevipoeg on tuulegeneraatorist mitu korda väiksem ja ei vehi kätega nagu hullunud semafor. Kalevipoja oponendid, kus on Teie silmad? Vaadake, mis ümberringi randades toimub. Ühesõnaga, olge parem vait. Vaidlus Tallinna silueti üle mere poolt vaadatuna tundub selles kontekstis üsna mõttetu. Olen väga rõõmus, et eelmine kord linnapea olles ei andnud luba rajada sarnast tuuleparki Paljassaarde. Muidu istuksime kõik siin nagu suure ventilaatori all ja vaataksime päikseloojanguid läbi vehklevate tiivikute.

Tuulegeneraatorite värk pidi olema Euroopa Liidu nõue. Loll nõue. Tuuleenergia on kallim kui meie tänane energia. Selle energia ostmiseks on vaja teha rohkem tööd, kulutada rohkem tavaenergiat. Tuulikute ehitamisel ja püstitamisel saastatakse ka loodust rohkem. Rikutakse kümnete ja kümnete kilomeetrite ulatuses kauneid kohti. Ja tulemus? Et lamp põleks, peavad kõik tunni asemel tegema poolteist tundi tööd.

Kas keegi oskab mulle öelda, mis läheb Eesti inimestel paremaks tänu nendele monstrumitele? Vaevalt. Rohelised peaksid kõik üles tõusma nende leviku vastu. Puhta Eesti eest. Parema elu eest Eestis. Mulle tuuakse taanlased eeskujuks. Neil pidi tuulikuid palju olema. Mis see minu asi on. Amsterdamis on punaste laternate tänav ka, ega ma seda seepärast Tallinnasse luba teha.

Tuulegeneraatorite juurde ehitamisega peab olema väga ettevaatlik. Tuleb algatada seaduseelnõu, millega sätestatakse, et tuulegeneraatoreid võib ehitada ainult kohtadesse, kus nad juba seisavad, uusi alasid nendega risustada ei tohi.

Tallinn on merelinn. Eesti on mereriik. Tahan, et Eesti jätaks ka merelt vaadates hea mulje. Et keegi üldse tahaks enam merele minna. Sest meri on koht, kus saad olla loodusega kahekesi. Vähemalt seni oli.

PS.
Pakri tuulepark loodi raha eest, mis saadi Eesti CO2 kvoodi müümise eest. Meil jäi kvooti üle. Kui me seda müünud poleks, siis oleks maailm selle võrra puhtam. Nüüd põletati kvoodi jagu fossiilseid kütuseid kuskil mujal ära, CO2-e tekkis ikka sama palju. Kokkuvõttes mõjub see ju ka meile. Globaalne keskkond sai ju kahjustatud. Ja peale selle risustati vehklevate monstrumitega kaunist Eestimaad. Näib, et meie keskkonnaministeeriumis istuvad tõelised kilplased. Või Don Quijote haledad paroodiad. Kes tuuleveskitega võitlemiseks ise uusi tuuleveskeid juurde ehitavad.