Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

23. september 2005

Vaikiv ajastu Eesti Meedias

Hindama peaks ideed, mitte aastaaega!

Juhtisin linnavalitsuse pressikonverentsil ajakirjanike tähelepanu ühele protsessile. Protsessi sisuks on igasuguse konstruktiivse, analüüsiva, sünteesiva – kõikvõimaliku progressiivse algatuse mahavaikimine valimiste ettekäändel. Otsitud ettekääne, ütlen mina. Väga laisk, üldistav ning ülekohtune ettekääne. Valimisperiood on lisaks ägedale konkurentsile kandidaatide vahel ka viljakas ideede genereerimisperiood.

Demokraatia puhul on valimised paratamatus, millesse mina ei saa (ega taha) midagi parata. Nagu ei saa keegi parata, et lahenduste välja pakkumine eeldab tõsist tööd ning seega teatud aega. Kui langevad kokku valimiste eelne aeg ning ühe lahenduse loogiline valmimisetapp, tuleb sellesse niimoodi ka suhtuda. Häid algatusi ei tohi karistada selle pärast, et nende küpsemine on rohkem või vähem ajastatult jäänud valimiseelsesse aega.

Sügisel ongi lõikuskuud
Kirjeldan kahe näite varal, miks on väga lühinägelik loobuda tõsiste ettepanekute arutelust valimiste ettekäändel. Esimene puudutab mind isiklikult ning teine erakondade tegevust valimiste eel ning valimiste vahelisel ajal.

Väidan, et ühe aasta jooksul (eriti kui see on viimane enne järgmisi valimisi) jõuab üks omavalitsusjuht (ehk mina) teha järgnevat:
- Jõuab vaadata otsa oma meeskonnale ning administratsioonile ning hakata reaalsusesse ümber arvestama koalitsioonileppe täitmise reaalsust;
- Jõuab olla järjekindel võetud ülesannete täitmisel;
- Jõuab olla järjekindel linlaste, ettevõtjate, oma meeskonna ning laiema avalikkuse veenmisel, et aus linnajuhtimine on tõekspidamine, millest ei tagane;
- Jõuab veenduda, et linnas on väga palju kaootilisust, sellest tingitud probleeme ning saab veelkord veenduda, et targem on ennetada kui remontida;
- Näeb ära, et Karlssoni väljaviskamine köögist, ei ole probleemi lahendus vaid selle edasilükkamine, kui tiibursell satub sahvrisse;
- Veendununa selles, et üksikprobleemi ei ole võimalik lahendada ilma uut tekitamata, jõuab vaadata probleeme üldisemalt ning näha võimalusi nende lahendamiseks komplektselt;
- Jõuab analüüsida erinevaid komplekslahenduste variante, konsulteerida asjaosalistega, arvutada maksumusi, hinnata võimalikke tagajärgi jne;
- Pideva tulevikku vaatamise kõrvalt jõuab täita koalitsioonilepingu;
- Jõuab aru saada, et kui on lõpuks valminud tõsist arutlustväärivad terviklahenduste kavad, on saabumas järgmised valimised ning võimalikud positiivsed lahendused ollakse nõus viskama määramata ajaks nurka. Sest lihtsalt ‘on valimiseelne periood’.

Teiseks on väga rumal jätta kõrvale omavalitsuste valimistel osalevate erakondade ja/või nimekirjade vähegi tõsiseltvõetavad ettepanekud. Olen nõus – populism ja demagoogia ning muu rumalate häälte püüdmine, tuleb ära tunda ning sellesse vastavalt suhtuda. Kõrvale aga ei tasu lükata veidi süvenemist nõudvaid ideid kuna poliitreporteril on lihtsalt kiire või napib taustateadmisi antud sisulises teemas.

KOV- tasandi poliitika – mis see veel on!?
Omavalitsustasandil on poliitika tegemine üleüldse võrdlemisi küsitav. Mis poliitikat on koolide, teede, lasteaedade ehitamises ning remontimises!? Kui linnas on probleem siis tuleb see ära lahendada. Linn peab arenema, olema hea partner ning igati terve elukeskkond. Ning seda kõike peab tegema ohvriteta. (Viimase all pean silmas oluliselt rõhku sotsiaalsele tasandile ja abivajajatele toetamist.) Seda kõike pakuvad aga pea kõik erakonnad ning peamine erinevus tulenebki oskustest, kogemustest ja maailmavaatelisest suhtumisest nt moraali ja eetikasse.

Eelmistele valimistele mindud nüüdseks 3 aasta taguseid lubadusi tuleb ju uuendada. Eelmised sõnumid on raiutud pühaks koalitsioonileppeks ning uue leppe sõlmimiseks tulebki teha uus põhjalik SWOT-analüüs. Valijatele sobiva uue sõnumi otsimise käigus on väga tõenäoline, et ‘leitakse’ mõni värske vahva ja vajalik tegevus, mille elluviimine reaalne. Ja vajalik. Aga eelmisel perioodil oleks olnud veel liialt ennatlik. Vahepealsel perioodil oleks aga olnud keeruline tegevusleppesse sisse viia.

Seepärast on täiesti reaalne, et enne (KOV)valimisi käiakse välja terve rida igati mõistlikke ideid, mille esitamise eest oodatakse ‘pai’ tegemist. See aga ei kahanda nende ideede väärtust. Need ettepanekud ei pruugi lihtsalt kvalifitseeruda sobivaiks valimissõnumeiks. Ega see pole patt!

Valimised – ideede mahavaikimise kuldaeg
Reaalsus on aga see, et kui esitab mõni poliitiline jõud, kandideeriv isik või kampaaniakahtlusega tegelane (või isegi mina), mõne idee, siis see vaikitakse maha. Parimal juhul on uudistes nupp, kus teiste ideed esitab kontrollitult erakonnatu asjapulk. Kui idee ellu jääb, polegi kõik veel kadunud. Tõsisem on asi siis kui ei tule selle peale, et selline sõltumatu autoriteet otsida ning kogu arutelu jääb ära. Head ideed (ja seeläbi nt linlased) saavad karistatud selle pärast, et lähenevad valimised.

Juba kuritahtlikkuse poole kisub aga see kui valimiste perioodil jäetakse tähelepanuta otseselt riigi ja linna turvalisust ohustav käitumine. Kui selgub näiteks, et peaminister on osalenud rahvusvahelisel sihtmärkide oksjonil ja Eesti ülisoodsalt ründeobjektiks nr 1 lobistanud, vaikitakse juhtunu maha kui keegi sellele tähelepanu juhib. Mina juhtisin tähelepanu peaministri käitumisele, mis täiesti vastutustundetult tõstis Eesti turvariski kordades. Milline oli aga reaktsioon!? Täpselt nagu Savisaar pareerib oma sehkendusi, “valimiseelse mulli” jutuga, loobus nii ajakirjandus kui avalikkus arutamast, mida toob endaga kaasa kui peaminister ülemaailmses meedias sisuliselt terroristidele kinda viskab.

Debatid meedias – ajaloo-olümpiaad?
Debatiteemadeks võtab ajakirjandus aga eelmiste valimiste teemasid, mis mitmel puhul on moraalselt iganenud või seda iga hetk tegemas. Või üritab vastandada parteide maailmavaateid. See on omavalitsustasandil võrdlemisi kentsakas ja kohmakas aga mis teha.

Kui teeksin siinkohal ettepaneku süveneda pisut rohkem esitatud ideedesse, kulutada natuke rohkem oma väärtuslikku aega ning olla natukenegi positiivsem, et areng ei jääks valimiste ajaks ja valimiste tõttu seisma, teate mis juhtub!? See vaikitakse maha. Küll aga loetakse oma laiskuse ning ärapanemishimu tasemel välja kuskilt, et võtsin iga kuu pangast oma arvelt mitutriljon krooni ja nelikümmend senti. Ja see on korraga uudis. Kuigi sisu on vale ning ma ei näe kuidagi kuidas mõne vale tirazeerimine aitaks omavalitsuse arengule kaasa.
Tundub nagu välistaks valimised mõttetegevuse kogu aasta-aja jooksul. Siit poolt meediat vaadates, kinnitan aga, et nii see ei ole.