Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

10. veebruar 2012

Vastus Saaremaa ajakirjanikele ja elanikele Leisi päästekomando küsimuses

Leisi päästekomando otsustati sulgeda vaatamata paljude, sealhulgas minu vastuseisule.
Otsustajate argument oli murdmiseks liiga tugev – ressurssi jagatakse ümber selliselt, et see jaotuks võimalikult efektiivselt üle Eesti. Seega pole mul ega teistel poliitikutel siin täna kiidelda millegagi, küll aga on võimalik vabandada ja mõelda edasisele.

Probleem on tegelikult ju mujal. Me peame koos näitama, kust saab raha kokku hoida, kust võtta vahendeid, et niisuguseid asju edaspidi ei juhtuks. Ma olen võidelnud rumalate väljaminekute vastu. Nagu 32 milj. € eest mõttetute hiina vedurite ostmine, Koidula luksusliku piirijaama ehitamine, mittevajaliku kai rajamine 25milj. € eest Paldiskis jne.

Kui selliste priiskamiste vastu võidelnuks rohkem erinevate eluvaldkondade inimesi, oleks meil tõenäoliselt vahendeid Leisi päästekomando alles jätmiseks. Nüüd peame vaatama tulevikku. Näitlikult: et 5 aasta pärast ei peaks sulgema Orissaare komandot, peame koos seisma selliste hulluste vastu nagu on 100 miljonit € maksev muuseumikoloss Tartus, 30 miljonit € neelav Eesti Rahvusringhäälingu uus hoone Tallinnas Tondil jne.

Kindlasti on iga selline suurprojekt kellelegi südamelähedane ja mingi kitsam huvigrupp teeb tugevat lobitööd, et seda läbi suruda, kuigi meil tegelikult ühiselt vaadates selleks nagu raha ei jätkuks. See on nagu perekond tuntud lühifilmist Tulnukas – üür maksmata ja lapsed külmas, kuid pereisa võtab noore pere laenu, et luksusautoga ringi rallida.

Kuni meil ei ole ühisest rahakotist rääkides julgust öelda välja ebapopulaarseid, kuid mõistlikke seisukohti, ei saa tulla ka kiitlema, kuidas on “võideldud” ja sõna võetud näiteks päästekomandode säilitamise eest. Eriti olukorras, kus ise on vaikides toetatud meie ühiste vahendite suurt raiskamist.