Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

4. mai 2006

Veskimägi tulgu Krimmi äri tegema

Mõtteid kõnest erakonna volikogul (22.aprill 2006)

Kallid sõbrad! Nii nagu paljud eelkõnelejad, pean ka siin poole suuga puudutama Taavi Veskimäe teemat. Kõigepealt aga minu enda ambitsioonidest.

 

Olen korduvalt öelnud, et mul ei ole poliitikas muid ambitsioone kui see, et Eestil hästi läheks. Ma ei taha saada ei presidendiks, peaministriks, linnapeaks, ministriks ega Riigikogu liikmeks. Seepärast ei osale ma ka vastavatel valimistel. Ma ei kandideeri ka erakonna juhtorganitesse. Aga ma ei löö enda tagant ust kinni nagu Taagepera.

Res Publica on parim erakond. Avalikkus ootas, et me oleksime kümme korda paremad kui teised, me oleme aga surelikud ja vaid kaks korda paremad kui teised erakonnad.

Mul lihtsalt ei ole praegu aega. Tahan teha oma tööd hästi ja alati täie jõuga. Olen juba päris mitu korda pilli põõsasse visanud. Aga ikka on sõbrad palunud – Tõnis mängi veel. Aga täna hakkab täituma minu suur unistus. Esimene samm valgete kontsentreerumisel saab teoks. Võin teha oma muud tööd hoopis suurema südamerahuga.

Siin ei ole mõtet täna diskuteerida uue erakonna loomise vajaduse üle. Ma võin lugeda ette kümme poolt argumenti. Ma tean ainult ühte probleemi, ühte vastuargumenti. Muukeelse valija probleemi. Aga see probleem tuleb lahendada programmi koostamise käigus. Selleks on olemas kõik eeldused. Selleks on olemas Res Publica konstruktiivne muukeelsete poliitika. Samal ajal on Isamaaliit minu arvates venelaste heaks reaalaselt rohkem teinud kui Keskerakond. Savisaar on ainult osanud oma tegelikule ükskõiksusele muulaste suhtes kirju bütsantsi kultuuri sobiva kingipaki paberi ümber panna. Aga tegelikkus on siiski sisus.

Öelge mulle, kui palju on venelaste elu Eestis paremaks läinud sellest, et Edgar punase raudteelasega Pärnus kamaarushkat tantsis. Vastan Teile – mitte sendigi eest. Küll aga on Isamaaliit teinud väga palju algatusi venelaste integreerimiseks uude ühiskonda.

Aga mitte Isamaast ei tahtnud ma rääkida. Ja mitte Isamaa fänn ei ole ma. Olen ikka Eesti fänn. Seega liitumine kui fakt toob 9 punkti juurde ja viib vaid võib olla ühe punkti ära. Ehk halvimal juhul 9:1 liitumise kasuks.

Tahan rääkida hoopis uue erakonna näost ja meie panusest sellesse. Meie näost täna.

Me oleme konservatiivne erakond. Kui seda valijale ütled, siis küsib ta vastu – „noh ja mis siis? Isamaaliit on ju ka konservatiivne erakond. Nemad on aga rahvuslik erakond peale selle. Mina, valija, saan aru, mis asja Isamaaliit ajab. Teist ei saa ma aru”. Aga kui lisada veel juurde, et me oleme aus ja korruptsioonivastane erakond, siis valija juba kergitab kulmu. Kui valija käest küsida, kas Te oskate öelda mõne korruptiivse teo, mida on Res Publica korda saatnud. Siis ta vastab: „Jah tõesti ei tule meelde”. Nii nagu Isamaaliit on konservatiivne rahvuslike huvide eest võitlev erakond, nii oleme meie konservatiivne korruptsiooni vastu ja eetilisuse eest võitlev erakond. Need liites saab ju meeletu sünergia. Võimsa konservatiivse ja eetilisuse eest võitleva rahvusliku erakonna.

Ma tean, kes toovad uude erakonda rahvuslikud väärtused. See on näiteks Tõnis Lukas, kes juhib teiselt poolt läbirääkimisi. Läbi ja lõhki rahvuslik mees. Kahjuks ei ole meiepoolsed läbirääkijad ja võimalik, et sellest tulenevalt ka meie poolne panus uude erakonda meie väärtuste nägu. Aususe nägu.

Siin ma tahaksingi tulla tagasi selle kurikuulsa Pärnu volikogu juurde. Kolm eelkõnelejat rääkisid siin, et nad hääletasid siis ühinemise vastu, kuna tol ajal räägiti liitumisest Isamaaliiduga. See on täielik jama. Seda retoorikat kultiveeris ainult Taavi Veskimägi ja tema pimedad meediajüngrid. Kes teab sellest, mida sügisel läbi räägiti paremini kui mina, kes ma kolm korda kohtusin isamaaliitlastega selles küsimuses? Kinnitan Teile, et jutt käis ainult uue erakonna loomisest, uue nime ja uue esimehega. Väikese näpuka tegi vaid Tõnis Lukas, kes oma ettepaneku välja ütlemisel jättis selle kaheselt tõlgendatavaks. Saades oma ämbrist aru, parandas ta vea ja teatas selgelt, et ta mõtles uue erakonna loomist kahe erakonna baasil. See oli ka ajalehes kirjas. Seda teab ka Veskimägi, sest seda on talle korduvalt räägitud. See tähendab Veskimägi lihtsalt valetab. Seda valet on Veskimägi levitanud erakonnas savisaarelikult kasutades selleks erakonna oma propagandamasinat.

See on nonsenss – eetilise erakonna esimees kasutab oma tahte saamiseks erakonna ajalehte. Veelgi enam – erakonna liikmetega manipuleerimiseks valet. Nagu vana „hea” keskreformilik linnavalitsus linnaosade lehti. Selleks, et oma rumalust ja viga varjata, hakkas ta oma kaasvõitlejate algatatust valega maha tegema. Minu jaoks oli see häbiväärne ja solvav. Kas läheksite sellise mehega luurele, kes selleks, et oma nahka päästa, on valmis Teile iga kell noa selga virutama. Jube mu meelest. Need mehed, kes Pärnus valesti hääletasid olid lihtsalt selle ilge propaganda ohvrid. Kõik teavad, et esimehe meelemuutus tuli vaid hirmust selle eest, et tema juhtimisel ei saa erakond järsku enam isegi mitte Riigikokku.

Me oleme deklareerinud end olevaks aususe turu liidriks. Meie esimees ei tohi sel alal vääratada. Ta ongi erakonna nägu. Ta peab olema Ema Teresa. Ta ei tohi kättemaksuks hakata näiteks Enn Kirsmanit erakonnast välja viskama. Erakonna esimees peab olema SUUR MEES. Veel parem kui ta oleks ka täiskasvanud. Kui ta selline ei ole, siis tark valija tunnetab seda isegi intuitiivselt. Me kõik kaotame.

Kui Kadri Must läheb Aktuaalsesse Kaamerasse ja valetab Eesti rahvale silma sisse, siis ei kaota Keskerakond mitte ühtegi häält, sest ta võitleb eranditult rumalate inimeste häälte eest. Ta ei ole eetika ja aususe turul tegija. Kadri Must on nii tark küll, et ta ei trügigi sinna. Kui aga meie, püüdes mõistlike inimeste hääli, sama teeme, nähakse meid kohe läbi. Aususe turul ei saa olla ühekorraga Kadri Must ja Ema Teresa. Selline ebaloomulik sümbioos läheb peale ainult rumalatele Keskerakonna valijatele.

Teise näitena toon selle, kuidas Taavi Veskimägi ühemõtteliselt soovitas Tallinnas teha „kompromisse” erakonna rahaliste toetajate – kinnisvara arendajatega. Seda lausa erakonna eestseisuse koosolekul nimetades seda pragmaatilisuseks. Kui läksin linnapeaks, siis lubasin, et ei alluta erakonna huvisid toetajate erahuvidele. Toetajaid saab toetada vaid siis kui nende ja avalik huvi ühte langevad. Veskimägi poolne surve oli meie kaubamärki määriv.

Need on põhjused, miks Taavi Veskimägi ei sobi meie liidriks läbirääkimistel meie ja Isamaaliidu liitumisel. Ta ei ole aususes, eetilisuses ja korruptsioonivastasuses usutav. Meil on palju usutavamaid juhte. Näiteks Marko Mihkelson. Arvate, et ta ei saa hakkama?! Küll saab. Eriti kui paremal käel on Ott Lumi ja vasakul Urmas Reinsalu. Ka tänasele vapiloomale Ene Ergmale tuleks leida koht nendel läbirääkimistel.

Taavi Veskimägi võiks aga vahepeal enese tõestamiseks minuga koos proovida kätt äris soojas Krimmis või valgete öödega Peterburgis. Kaugelt paistab mõni asi hoopis teist moodi. Lihtsam. Ausalt.

Lisaksin siia veel noore Veskimäe uljapäisuse. Peale erakonna esimeheks saamist pani ta nagu peru hobune koos erakonna vankriga punuma täiesti vales suunas. Reformierakonna valijate suunas. Tegemist oli lauslollusega, mis läks meile väga kalliks maksma. Reformikad itsitasid pihku. Peab olema väga rumal, et uskuda, et me suudame olla Reformierakonna valijate seas usutavamad nende huvide kaitsjad kui reformikad ise. Isegi praegu ei ole suudetud esimehele selles küsimuses veel päitseid päriselt pähe panna. Ikka räägime me peamiselt eurost, tasakaalus eelarvest ja tulumaksust. Normaalsed asjad. Aga mitte need, mis peaks olema meie kuvand. Peaksime rääkima kultuurist, haridusest, kodumaa armastusest. See on asjadest, mis tegelikult määravadki Eesti rahva säilimise. Väärtustest, mille nägu tahame olla.

Siin kõlas veel arvamus, et uue erakonna esimeheks ei või saada need, kes meie reitingu alla viisid. Kui selle all mõeldi Juhan Partsi, siis esiteks on ta nii tark küll, et teab, et vara veel. Teiseks ei ole Juhan Parts erakonna reitingut alla viinud. Juhan Parts tegi ainult ühe suure vea. Ta ei lasknud järgmine päev peale Lihula sündmusi kahte Rahvaliidu äpuministrit lahti, kes tegelikult süüdi olid. Olgugi, et ma soovitasin Juhanil seda teha. Liiga hea mees on. Ei olnud valmis karjääri tegema üle kaasvõitlejate laipade. Peeglisse peaks vaatama need mehed, kes hakkasid Juhani jalgealust ja enesekindlust õõnestama. Need rumalad, kes läksid konkurentide köetud avaliku hüsteeriaga kaasa. Nende tõttu kadus meie tegelik kuvand. Aususe ja korruptsioonivastasuse, hariduskesksuse kuvand.

Teine mure peale Veskimäe mure on see, mida ka proua Ene Ergma siin esile tõi, on suure idee puudumine. Jah, see puudub kahjuks kõikidel erakondadel täna. Seda näitab ka paar päeva tagasi toimunud Tartu konverents, kus kõik rääkisid protsessist, mitte aga eesmärgist. Ma arvan, et selle peabki tänane ühine programmitoimkond keskenduma. Tuleb leida edasiviiv suur idee. Selline, mille suhtes mitte ükski eestimaalane ei jää ükskõikseks. Teena Eesti edukusele tooksin mina sisse loominguliste inimeste kontsentratsiooni suurendamise. See on teooria, mis maailmas täna levinud. Teooria, mille järgi linn, piirkond või riik saab tagada edukuse vaid siis, kui tal on rohkem andekaid inimesi kui naabritel. Võitlus keevitajate eest on küll vajalik, aga Eesti tuleviku kontekstis halenaljakas.

Küll aga ma ei ole nõus, et nii kaua, kui mingit suurt eesmärki ei ole defineeritud, ei ole uut erakonda Eestile vaja. Piisab juba sellest, kui Keskerakonna ja Reformierakonna asemel on järgmise valitsuse liidriks meie uus erakond, et Eestile kasu tuua. Kahju ära hoidmine võib olla mõnikord suurem kasu kui sinilinnu püüdmine.

Kui me olime kord Tallinnas koalitsiooni liidrid reformiga teine kord keskiga, siis võin kinnitada, et kõiki sigadusi lükati tänu meile poolteist aastat edasi. Ei tasu arvata, et reform on parem kui kesk. Ütlen omast kogemusest, et reform muutub alles siis eetiliseks, kui kesk neist tänu pikemaajalisele praktikale (paljud on treeninglaagris käinud juba ennem poliitikasse sisenemist) kipub varastamise võidujooksus pikalt ette rebima. Näiteks jäi Harju tänav mul mõistlikult lahendamata seepärast, et reformi sees oli vastuolu. Reform ei suutnud otsustada, kuna osa nende inimesi toetas siuliselt täna keski lahendust. Võin veel palju näiteid tuua reformistlikust riigi kulul elamisest.

Soovin meie uuele erakonnale valimisvõitu. Miks ei võiks olla meie eesmärgiks näiteks vaimult ja varalt rikas ja andekas eestimaalane. Ükskõik, kus ta ei ole just parasjagu, kas Krimmis äri ajamas, Tallinnas või Tartus arvutiprogramme koostamas või Stockholmis sümfooniaorkestrit juhtimas.