Tõnis Palts

Jälgi postitusi Facebookis

26. aprill 2005

Westholmi Gümnaasiumi õpilased tahtnuks Paltsu hiirematte näha

Täna toimusid suvel remonti mineva Westholmi gümnaasiumi 11. ja 12. klasside õpilaste kohtumised linnapeaga. Kuigi ma hiirematte ei jaganud, küsisid õpilased neid elevusega ja olid isegi mõnevõrra pettunud, kui ütlesin, et tänu Postimehe ajakirjaniku ülepingutatud reaktsioonile täna kingitusi kaasas ei ole.

Mäletatavasti imbus ühele linnapea varasemale kohtumisele Tallinna kooliõpilastega sisse ajakirjanik, kes ühe õpilastele kingiks mõeldud hiiremati endale napsas. Hiljem aga tehti lehte lugu, milles väideti, justkui teinuks ma koolis poliitilist agitatsiooni.

Tutvustasin tookord ja tänagi õpilastele oma visiooni Tallinna tulevikust, arutasin noortega, millisena nemad näevad oma rolli tuleviku Tallinnas. Ei mingit poliitpropagandat. Uskuge, see millest noortega rääkisime, puudutab palju kaugemat tulevikku, kui praegused poliitikud või ajakirjanikud ette oskavad kujutada. Ometi puudutavad täna tulevikule mõeldes tehtavad otsused väga lähedalt kõiki meid – nii tulevasi maksumaksjaid kui tulevasi pensionäre. Olen veendunud, et tulevikus on elujõuline ainult see piirkond, kes suudab ise toota ja meelitada ligi andekaid inimesi, talente. See aga nõuab, et me ei teeks täna sentigi kokkuhoidu hariduse arvelt. Ei koolimajade remondilt, õpetajate täiendkoolituselt ega õpilaste terviselt. Muidu pole meil aastate pärast töötajaid, kelle maksudest meile pensioni maksta. Enamgi, on oht, et me saame endale linna- ja riigijuhid, kes tänastest poliitikutest eeskuju võttes meenutavad meid, selleks ajaks pensionärideks saanuid, vaid siis kui järjekordsete valimiste lähenedes hääli vaja ostma hakata. Palju nad meile siis hääle eest pakuvad? 30 eurot?